Sõir

Pean kohe alguses ära mainima, et sõir tuli välja IMEHEA. Tõesti. Tõsiselt. Mina ja ema (Paulile meeldis ka!) olime ülimalt vaimustunud ning ei suutnud uskuda, et ta kohe nii JUUST tuli. Täiesti juust. Ja väga hea juust! Ja väga lihtsasti valmiv! Nii et kõik kohe poodi kohupiima ja piima järele! Mina hakkan seda küll nüüd edaspidigi valmistama. Sinna sisse saab ju igasugu toredaid lisandeid ka panna- küüslauku, ürte ja muud meelepärast.

Sõiraretsepte leidub internetis nii tohutult palju, et otsustasin midagi kokku kombineerida.

Haarasin poest:

• 600 g pakikohupiima (0,5% rasvasusega- mida väiksema rasvasisaldusega, seda juustusem tulema pidavat)
• 1 l piima
• 2 muna
• Köömneid (1-2 tl)
• 0,75-1 tl soola
• (3-4 küüslauguküünt- väga mõnus maitse!)
  

Teoorias läks vaja ka 50 g võid, kuid miskipärast ei õnnestunud mul seda kuidagi kohupiimamassi sisse kuumutada, seega valasin suurema osa temast lihtsalt ära. Mingi ebamääraselt väike hulk seda sinna sisse ilmselt ka jäi, kuid mitte väga palju. Seetõttu järgmisel korral ma võiga üldse tegelema ei hakkakski, kuna olen kohanud ka mitmeid just nimelt vanematest allikatest pärinevaid retsepte, kus võid üleüldse ei kasutatudki. Nii et milleks seda rasva sinna siis nii väga toppida, kui ta pealekauba sõirast osa võtta ka ei taha. Ei hakka mina kedagi sundima :)

Aga tegutse nii (abiks võta hea suur puulusikas!):
1. Sega kohupiimad kausis kokku.

2. Aja piim kuumaks (kuid ära keeda).
3. Lisa piimale kohupiimamass ning kuumuta tasasel tulel, kuni eraldub vadak (selline kollakas vedelik).
4. Nõruta kohupiimamassi sõelal, kuni vesi on sellest täiesti eraldunud. Võiks millegagi ka peale suruda, et vesi kenasti välja tuleks.

5. Pane mass uuesti potti (mina kasutasin sellist käepidemega pudrupotti) ning lisa sellele soolaga lahtiklopitud munad ning köömned. Kes tõesti soovib, võib üritada ka võid lisada. Nt ühe supilusikatäie. Või peaks seejuures kõige esimesena ära sulatama ning siis sellele kohupiimamassi lisama.
6. Kuumuta segu madalal tulel, kuni see läheb ühtlaseks. Kellele meeldib juustusem juust, võiks kauem kuumutada, kes soovib aga kohupiimasemat, vähem. Antud etapp oligi vast kõige tülikam, kuna alguses jäi mulje, et segu ei taha kuidagi "üheks" saada, kuid lõpuks ta seda siiski tegi ning moodustus tore juustupallike, mida sealt ilusti välja tõsta sai.
7. Pane juust mõnesse meelepärasesse anumasse jahtuma. Kuigi sõir on ka kohe soojalt maitstes ülimalt hea! Minul nt oli suuri raskusi selle külmemasse kohta viimisega, kuna ema ei suutnud selle "maitsmist" lõpetada :D


8. Juba mõned tunnikesed pärast seismist ja jahtumist saab juustu kenasti lõigata ning leivale asetada!
Lisamoodus
Kuna sõirategu oli täiesti uskumatult lihtne, teeksin järgmisel korral ehk veel lihtsamalt, nimelt avastasin ühest Maakodu numbrist samuti sõira retsepti ning siin ei oldud lisaks või ärajätmisele ka mitmekordse kuumutamisega vaeva nähtud. Lisaksin seega siia ka selle variandi.

1. Sega kohupiimad ühtlaseks massiks, lisades neile ka köömned, sool ning lahtiklopitud munad.
2. Aja piim keema ning lisa kohupiimasegule.
3. Kuumuta nõrgal tulel vaikselt segades, kuni eraldub vadak.
4. Maitske, vajadusel lisage maitseaineid.
5. Kurnake ning suruge massi lusikaga, et vadak eralduks, kuid ärge segage.
6. Asetage sõelal olevale sõirale raskus või mässige see riidesse ja pange vajutise alla.
7. Laske sõiral külmikus üleöö vajutise all seista.
8. Lõigake sobiva paksusega viiludeks ja laske hea maitsta!

Selle variandi puhul arvan ma aga, et viimased kolm etappi asendaksin lihtsalt juustumassi korraliku nõrutamisega sõelal (nagu ma esimese variandi puhulgi tegin), et kogu vedelik välja tuleks ning seejärel asetaksin samamoodi karbikesse ning paneksin külma. Ööpäevast vajutist ma küll väga tarvilikuks ei pea. Kuid kes soovib, võib muidugi vajutada nii palju, kui süda lustib :)

Sõir on igatahes kõige lahedam- selles pole mitte mingit kahtlust!