Sünnipäevasnäkid

Arbuusi- ja melonisiil, leib ja tema seltsilised, seenemetsa eksinud porgandid ja aedoad ning marjadega rabarberi-biskviittort ehk otsustasin tutvustada mõnd toredat, nii maitse- kui silmailu pakkuvat ideed, mida sünni- või mõne muu tähtpäeva puhul lauale asetada!



Allapoole kiigates saate tuttavaks nii koduste komponentidega valmistatud pesto, ülimaitsva hummuse, ürditoorjuustu ja muu põnevaga!

1. Arbuusisiil


Seest tühjaks söödud arbuusi sisse on torgatud järgmisi komponente sisaldavad tikukesed:
1) Õhuke viil suitsusinki + hapukurk/värske kurk + rulli keeratud juustuviil + tikker
2) Meloni- või arbuusitükike + tükike sinihallitusjuustu + viinamari
3) Arbuusitükike + fetakuubik + oliiv

2. Melonisiil

Seest tühjaks söödud meloni sisse on torgatud tikukesed, mille otsa on lükitud

• Tükike mozzarellat/poolik mozzarellakirss, suur basiilikuleheke ja poolik kirss- või kirssploomtomat

3. Leib ja tema seltsilised


Viinamarja-, lehtsalati- ja dekoratiivkapsalehtedega ääristatud vaagnale on asetatud:
1) Värske, mõne tunni eest ahjust välja hüpanud täisteraleiva viilud
2) Marineeritud heeringas
3) Hummus ehk kikerhernevõie, mille jaoks on kokku blenderdatud või saumikserdatud järgmised komponendid:

• 400 g purk konserveeritud kikerherneid (nõruta)
• 2 küüslauguküünt
• 1-2 sl jahvatatud röstitud seesamiseemneid (kui neid ei leidu, võib väga vabalt kasutada ka nt päevalilleseemneid); mina panen alati ka tsipake röstitud-jahvatatud linaseemneid
• Umbes 0,5 sidruni mahl
• Soola, (tšilli)pipart
• 1-2 sl külmpressitud oliiviõli
• Veidi vett (nii palju, et saaksid endale meelepärase konsistentsiga määrde)
• 1 tl või maitse järgi mett (minu arvates ei ole hummus ilma meeta pooltki nii maitsev kui koos temaga!)

PS! Hummus on kõige maitsvam siis, kui ta on öökese külmikus maitsestunud. Säilivuse mõttes tuleks ta kerge külmpressitud oliiviõli kihiga üle kallata. Hummust annab väga edukalt ka sügavkülmutada!

4) Ürditoorjuust, mille jaoks on kokku segatud Tere toorjuust, veidi maitsestamata jogurtit/piima ning hakitud till, petersell ja roheline sibul
5) Kodune pesto, ilma igasuguste kallite komponentideta. Blenderda või saumikserda kokku järgmised tegelased:

• Suur punt rohelist sibulat
  
• 2 suurt peotäit basiilikut
• Peotäis noort naati
  
• 3 küüslauguküünt
• 2 sl sidrunimahla
• 60 g riivjuustu
• 50 g röstitud jahvatatud päevalilleseemneid
• 1-2 tl röstitud jahvatatud linaseemneid
• 0,75-1 dl külmpressitud oliiviõli (lisada nii palju, et pesto oleks meelepärase konsistentsiga)
  
• Soola, pipart

PS! Mina hakin ürdid enne saumikserdamist alati väiksemaks, kuid kes mõnd võimsamat masinat kasutab, ei pea seda ehk isegi tegema.

6) Uskuge või mitte, kuid leiva peale sobib väga kenasti ka banaani-avokaado-kaarobipuding, mille jaoks tuleb kokku blenderdada/saumikserdada nemad:

• 1 pirakas banaan
• 1 avokaado
• Umbes 0,5 sidruni mahl
• Veidi kaneeli, kardemoni ja röstitud-jahvatatud linaseemneid (soovi korral)
• Maitse järgi kaarobi- ehk jaanikaunapulbrit

Kõige maitsvam on segu aga niisama magustoiduks süüa. Ülimaitsev, kreemjas ja tervislik puding!

4. Seenemetsa eksinud porgandid ja aedoad



Lehsalati- ja mustsõstralehtedega kaunistatud suurele taldrikule on asetatud:
1) 3-4 min keedetud kooritud vutimuna + vähese soola-pipraga üleriputatud poolik kirsstomat + tibatillikuesed munavalgetükikesed (mis on mõne muna alt seene püsti seismise kindlustamiseks lõigatud)
2) Porgandiviilakad
3) Soolatud vees poolpehmeks keedetud äsja aiast nopitud aedoad
4) Dipikaste, mille jaoks on kokku segatud

• Maitsestamata jogurt
• 2 küüslauguküünt
• Hakitud murulauk
• 2-3 tl rabarberikastet
• Maitse järgi soola ja pipart

5. Maitsevesi ehk kraanivesi + õhukesed värske kurgi viilud + mündilehed + sidrunimahl ja -viilud (+ jää)

6. Täistera-rabarberitort- seekord ümmargune ning kaunistatud kookoshelveste ja koduaiamarjadega

Palju õnne, Kata! ;D

Rõõmus Saibi-leivatort

Olin juba ammu unistanud peedimäärde kaasabil suure maitsva tordi valmistamisest.
Määre on leiva/Saibi peal lihtsalt niivõrd hea! Tegin lõpuks unistuse teoks ning kuna heeringas on peedi suur sõber, võtsin temagi appi!

Rõõmus peedi-heeringatort on hästi tervislik, mahlane ja maitsev!

Soolane heeringas ja magus peedimääre tasakaalustavad teineteist täiesti ideaalselt!

Tordi jaoks läheb vaja:

• 12 viilu Saibi, 6 viilu (täistera)leiba

Heeringakihi jaoks:

• 400 ml maitsestamata jogurtit
• Lahjat majoneesi (u 200-300g või maitse järgi)
• Veidi sinepit (ja mädarõigast)
  
• 1 karp heeringat, nt suitsumaitselist
  
• 0,5 pikka värsket kurki
• Näpuotsatäis tšillit, tilli ja sidrunipipart

Peedimäärde jaoks:

• 200 g kohupiima
• 2 pisikest või 1,5 keskmist ahjus küpsetatud/keedetud peeti
• Peotäis kõrvitsa- või päevalilleseemneid
• 50-75 g suitsujuustu (võib asendada ka tavalise riivjuustuga)
  
• Piima
• Maitse järgi soola, Garlic&Pepperit või jahvatatud musta pipart, tšillit

Külgede katmiseks:

• Veidi soola-pipraga maitsestatud majoneesi ja maitsestamata jogurti segu

Kaunisteks:

• Värsket ja/või marineeritud kurki, oliive, kappareid vms
  

Tegutse nii:
1. Esimese täidise jaoks sega kokku maitsestamata jogurt ja majonees.
2. Haki heeringas ja kurk pisikesteks tükkideks ning sega majoneesi-jogurtimassi hulka. Maitsesta sidrunipipra, tilli, tšilli ja sinepiga. Soovi korral lisa ka veidi mädarõigast.
3. Peedimäärde jaoks sega sau- või kannmiksri abil kokku kohupiim, riivitud peet, tükkideks rebitud suitsujuust, seemned, maitseained ning piim. Lisa piima jaokaupa juurde. Segu peaks jääma sellise konsistentsiga, et teda hea määrida oleks ning parajalt vedel, et tort lisaimmutamist ei vajaks.


4. Lao 6 viilu Saibi kandikule/taldrikule ja kata osa heeringaseguga. Kuna saibiviilude vahele jäävad väikese tühimikud, võib sinna asetada Saibi otsaviilust rebitud tükikesi (illustratsioon veidi allpool).


5. Lao selle peale 6 leivaviilu ning kata need peedimäärdega. Kuna leib on tihedam kui Saib, võib leivaviilud igaks juhuks vähese piimaga immutada.

Saibi- ja leivaviilud võib kihtide vahele ka ebaühtlasemalt jaotada, mina asetasin neid sinna üsnagi kaootiliselt- paar tükki ühe, paar teise ning paar kolmanda kihi vahele.

6. Nüüd lao uuesti kiht Saibi ning kata see pealt järelejäänud peedi- ja heeringaseguga.
7. Kata ääred vähese majoneesi-jogurtiseguga ning kaunista pealt meelepäraste vahenditega.


8. Lase tordil vähemalt 24 tundi külmas seista ja imbuda.
9. Tordisööming võib alata!

Peedimääret võib lisaks võileiva katmisele ja tordi valmistamisele ka dipikastmena kasutada! Eriti hästi maitseb ta ahjuküpsete juurviljadega.

Peet on toredaim! :)

Tore ja tervislik heeringatort

Olin juba pikka aega mõelnud tarretatud soolase tordi valmistamise peale ning kuna mul leidus parasjagu kapis igasugu leivajääke ning karbike marineeritud heeringat, otsustasin poest ka potsiku maitsestamata jogurtit ja kodujuustu haarata ning "Võileivaraamatust" inspiratsiooni saanuna ühe vahva heeringatordi valmis teha!

Esimene amps, kui aus olla, mind väga ei vaimustanud, kuid mida edasi, seda maitsvam tort tundus. Seistes läks ta iga päevaga järjest paremaks! Peab ka mainima, et heeringatort on ülimalt toitev! Juba pisike tükike teeb kõhu hästi täis. Pole ka imestada, tegemist on ju täieliku valgupommiga. Seega miks mitte kohe hommikusöögiks üks torditükike põske pista! ;)

Järgmisel korral lisaksin heeringat kindlasti senise 250 g asemel lausa kaks korda rohkem, siis tuleb tuleb ta ikka mõnusalt kalatükiline! Marineeritud kurki võib kaunistamisele lisaks muidugi ka tordi sisse hakkida. Heeringa võib enda soovi järgi aga hoopis tuunikalakonservi või suitsukalatükikestega asendada.


Antud kogus sobib 26 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi jaoks (võib muidugi ka suuremat vormi kasutada, siis jääb tort lihtsalt veidi madalam)
Põhja jaoks läheb vaja:

• Leiba- soovitavalt ikka sellist, mis ka täisterarukkijahu sisaldab (kuna mul leidus kapis igasugu jääke, võtsin kasutusele umbes 5 viilu Saibi, 4-5 viilu Fazeri Rukki Rännumeest ja paar kääru enda küpsetatud leiba)
• Immutamiseks piima
• Soovi korral maitseaineid

Leiva kogus tuleks tunde järgi valida- kes soovib paksemat põhja, pangu rohkem, kes õhemat, vähem. Nii lihtne ongi! ;)

Pealiskihi tarbeks aga:

• Vähemalt 250 g marinaadis heeringat- mida rohkem, seda maitsvam!
• 1 sibul (kellele punane, kellele valge)
• 400 g maitsestamata jogurtit
• 300 g kodujuustu
• 4-5 tl želatiini (kes soovib hästi-hästi tugevat tarretist, võib 5 tl panna, kes veidi pehmemat, vähem)
• 1 dl vett (võib lisada ka terve või pooliku puljongikuubiku, et segu maitsekam tuleks)
• Maitseaineid (soola, pipart, sidrunipipart, tilli jms)
• Kaunistuseks marineeritud kurgi lõigukesi või muud meelepärast

Tegutse nii:
1. Pudista leib väiksemateks tükikesteks,...

...kalla veidikese piimaga üle ning jäta veidiks ajaks seisma, et tükid läbi imbuks. Võid lisada ka meelepäraseid maitseaineid.
2. Kata lahtikäiva vormi põhi küpsetuspaberiga ja määri servad õrnalt õliga.
3. Kui leib on juba piisavalt pehme, pudenda ta sõrmede vahel veel peenemaks ning kui mass juba kenasti kokku jääb,...

...suru ta vormi põhja. Vajadusel lisa piima. Põhiline, et segu kokku hakkaks.

4. Katte jaoks sega kokku maitsestamata jogurt ja kodujuust.
5. Haki sibul ja nõrutatud heeringas pisikesteks tükkideks ning sega kodujuustu-jogurtisegu hulka.

6. Sega želatiin veega (ja lisa tükike puljongikuubikut) ning lase mõni minut paisuda.
7. Sulata kuumal pliidiraual.
8. Nirista želatiinilahus hoogsalt segades/vispeldades/mikserdades jogurti-kodujuustu-heeringasegu hulka.
9. Kalla segu põhjale ning kaunista kurgiviilude või muu toredaga.
10. Kata vorm toidukile või fooliumiga ning aseta vähemalt neljaks tunniks külma tarretuma. 11. Asu maitsma! Minu arvates oli tort kõige parem alles 2-3 päeva pärast valmistamist. Nii et võite ta julgelt mõned päeva enne pidusööki valmis teha! :)

Tordi kõrvale sobib mõni vahva hoidis ja/või toorsalat!

Meie sõber heeringas sisaldab ülimalt palju väärtuslikke rasvu, kergesti omastatavaid valke ja lugematul hulgal vitamiine!

Heeringa-leiva ampsud

Minu arvates on heeringa-leiva-tomati ampsu puhul tegemist ühe lihtsaima ja maitsvaima suupistega üldse! Esimest korda võlus ta mind sugulase sünnipäeval, kuhu teda terve vaagnatäis valmistatud oli ja enne, kui ma esimese snäkikese suhu olin pistnud, ei osanud küll arvata, et ta kohe nii hästi ja sõltuvusttekitavalt maitsta võiks.


Nüüd olen teda juba mitmete koosviibimiste ning sünnipäevade puhuks valmistanud ning tundub, et heeringal ja leival on nii maagiline kooslus, et ta maitseb pea igaühele. Tomat paneb muidugi i-le punkti, kuna ta mahendab heeringa soolasuse kenasti ära ning on mõnusalt mahlane.


Samu snäkke võib ka hoopis kartuli või peediga teha. Lihtsalt tuleb alumiseks kihiks leiva asemele torgata kas keedu- või ahjukartul või hoopiski keedetud peet. Maitsev suupiste igatpidi.


PS! Meessugupoolele õlle kõrvale võib antud suupistet kohe ülima julgusega valmistada! See läheb neile väga hästi peale. Isa ja tema sünnipäevaliste peal järele katsetatud :)

Vaja läheb:

• Heeringafileed (kellele meeldib tavaline soolaheeringas, võib seda kasutada, kes soovib suitsust mekki, haaraku suitsumaitseline, võib ka kasutada hoopiski marineeritud heeringat)
• Kirsstomateid
• Leiba (enda küpsetatud leib, must leib, täisteraleib vms)
• Sinepit
• Mõnd toredat maitseainet (nt küüslaugupipar või sidrunipipar, ka till on tore)

Toimi nii:
1. Pese tomatid ning haki nad pooleks.
2. Haki heeringas pisemat sorti tükkideks.
3. Haara leivaviil, määri sellele õhuke kiht sinepit ja lõika meelepärase suurusega tükikesteks.
4. Lao leivatükikese peale esmalt heeringas...


...ning seejärel poolik kirsstomat. Kinnita kokteilitikuga.


5. Jäta tegevust senikaua, kuni kogu kokkuostetud snäkikraam ära on kasutatud!
6. Enne serveerimist raputa peale ka oma lemmikmaitseainet. :)

Tikuvõileivaarmee

Suupisted võib ka juba varem valmis teha ning külmkapis kaanega suletava karbikese sees säilitada. Mina olen nad mõnel korral ka juba eelmisel päeval valmis teinud- snäkid peavad end väga kenasti üleval ning maitsevad ka mitu päeva hiljem ülihästi!

Rukkileivakuklid porgandi ja seemnekestega

Järjekordne imeline retsept Aive Luigela raamatust "Targalt toitudes terveks".
Need kuklid (koorikleivad) on igatahes niivõrd head, et kaovad meil laualt täiesti märkamatult. Paul küsis täna üles ärgates ka esimene asjana, kas neid head pätsikesed ei olegi veel valmis. Pidin tema kurvastuseks aga vastama, et tainas alles kerkib. Veidi hiljem oli aga terve tuba leivalõhna täis ning kõigil rõõmu palju :)

Antud rukkipätsikesi saavad küpsetada ilmselt inimesed, kellel regulaarne leivategu käimas, kuna tegemist on üldiselt rukkileiva küpsetamise ning valmistamise protseduuriga ning vaja läheb ka juuretist (mida ei ole tegelikult üldsegi raske valmistada), seega soovitaksingi alustada leivaretsepist ning valmistada sealse õpetuse järgi juuretis.

Kes aga tõesti ülimalt laisk on, siis ehk õnnestub ka mõnelt leivateoga tegelevalt sõbralt/tuttavalt tema poolt sisseöötatud juuretis välja nuiata ning selle abil oma leivatainas valmis sõtkuda!

Vaja läheb (üks suur plaaditäis kuklikesi ehk 11-12 tk):

• 1 kg rukkijahutainast (ehk u pool minu leiva taina kogust)- kordan allpool selle tegemise õpetust
  
• 1 kl riivitud porgandit
• 0,5 kl purustatud seemneid (päevalille-, kõrvitsa- või linaseemneid)
• Seesamiseemneid ja (rukki)kliisid veeretamiseks

Toimi nii:
1. Rukkijahutaina saamiseks sega esmalt juuretis, 2,5 dl täisterarukkijahu ning 0,5 liitrit leiget vett puulusika abil suures kausis körditaoliseks massiks, puista pinnale veidike rukkijahu ning jäta vähemalt 12 tunniks hapnema (mina segan kördi tavaliselt õhtul valmis ning hommikul asun tainast valmistama).
2. Lisa kördimassile u 2 sl soola, 1 dl mett/suhkrut, köömned ning kes soovib, ka jahvatatud röstitud koriander ja linajahu. Mina puistan hulka ka veidike rukkihelbeid ja kliisid. Kes soovib, võib lisada ka natuke (suhkruga lahti hõõrutud) pärmi, et kerkimist kiirendada ja hõlbustada.
3. Hakka jaokaupa ka rukkijahu lisama. Selle koguse kuklite jaoks peaks vaja minema u 7,5 dl täisterarukkijahu. Alguses sega tainast puulusikaga ning siis võta appi käed ja lisa jahu ning sõtku tainast seni, kuni ta kergelt kausi seinte küljest lahti hakkab lööma. Tainas ei tohiks väga nätske jääda (muidu jäävad kuklid ka hiljem seest veidi nätsked), seega jahu tulekski lisada tunde järgi seni, kuni tainas mõnusalt sitke on.
4. Nüüd on paras aeg võtta veidike tainast ning see karbikesse järgmise korra juuretiseks kõrvale panna! Säilita teda külmkapis.
5. Kõige lõpus lisa tainale ka klaas (jämedalt) riivitud porgandit ning pool klaasi meelepäraseid peenemaks jahvatatud seemneid. Mina neid päris puruks ka ei jahvatanud, kuna on tore, kui seemneid hamba all ikka tunda on. Jahvatamise mõte on selles, et organism seemnetest toitained hõlpsamini kätte saaks.
6. Raputa taina pinnale natuke rukkijahu ning jäta ta mõneks tunniks rätiku alla sooja kohta kerkima.
7. Kui tainas on piisavalt kerkinud, ongi aeg pätsikesi vormima hakata. Enne pane aga ahi 220 kraadi juurde sooja ning kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja määri ka veidikese õliga, et kuklid sealt hiljem kenasti lahti tuleksid.

8. Puista taldikule kliid ja seesamiseemned (võib kasutada ka ainult kliisid või ainult seemneid) ning vala ühte kaussi/supitaldrikusse vett, et seal oma käsi märjaks teha (kukleid tuleb vormida märgade kätega, muidu jääb tainas käte külge kinni ning vormimisest ei tule midagi välja).
9. Võta tainast märgade kätega üks peotäis ning vormi sellest tore kuklike (selline madalam ja lamedam, et ta ikka seest ilusi ära küpseks).

10. Asetat ta esmalt üht- ning pärast teistpidi kliide ja seemnete sisse ning seejärel ahjuplaadile. Vajuta märja sõrmega sisse üks või mitu augukest. Seemned võib ka hoopis sellesse augukesse suruda ning veeretamiseks ainult kliisid kasutada.
11. Tee nii palju pätsikesi, et kogu tainas ära kasutatud oleks. Vajaduse korral (kui ei ole nii suurt ahjuplaati, et kogu tainakogusest vormitud kuklid sinna ära mahuks) võib ka kahes jaos küpsetada. Sel juhul tuleks tainas lihtsalt vahepeal uuesti rätikuga katta ning pärast pätsikeste valmistamist jätkata.
12. Küpseta kukleid 220 kraadi juures seni, kuni nad pealt ilusti pruuniks ning kõvemaks lähevad. Minul kulus selleks peaaegu terve tund, Aive Luigela mainis oma retseptis aga, et selleks läheb umbes pool tundi, seega ei oska öelda, kas viga on meie viimasel ajal väga kahtlaseid tempe tegevas vanas ja väsinud ahjus või lähebki nendega nii kaua. Ma arvan, et poolest tunnist on igal juhul natuke vähe, kuna sel juhul jäävad nad seest üpriski nätsked.

13. Võta kuklid ahjust ning aseta neile peale niiske (tee rätik kraanivee all märjaks ning vääna hästi välja) rätik ning hoia teda kuklite peal seni, kuni nad auramise lõpetanud on (u 5-10 min). See toiming aitab vältida hilisemat kooriku kõvaks minemist.
14. Kui oled märja rätiku eemaldanud, lao leivad taldikule/kaussi ning aseta neile peale kuiv rätik. Jäta nad sinna alla kogu nende tarbimise ajaks.
15. Lõika leivakesed kas kohe või hiljem, vahetult enne söömist, lahti. Alguses lahti lõigates on nad keskelt üpriski nätsked, seega tuleks kasutada mõnd väga head ja teravat nuga (nt fileerimisnuga).

Ilus porgand! Ja toredad seemnekesed.

Mina tegingi esialgu pool kogust enda leiva tainast (arvestades, et see on umbkaudu 1 kg), kuid nüüd, teisel korral, valmistasin kohe sama koguse, mille tavaliselt leivateo puhulgi ning lisasin talle topeltkoguse (2 kl) porgandit ja seemneid (1 kl)- nad said lihtsalt niivõrd kiirelt otsa! Mul on kodus aga sööjaid ka omajagu. Kes enda tarbeks teeb, võib rahulikult eelpool lahti seletatud retsepti järgi ühe plaaditäie küpsetada :)

Samas võib valmistada ka terve kogus tainast ning seejärel võtta sellest pool kuklikeste jaoks ning poolest valmistada üks pisemat sorti leib. Variante on mitmeid.

Kuklikuhi

Kuklist saab suurepärase suvise ülitervisliku rukkiburgeri

Näkileivapoisid

Ei saa mitte aru, miks poes pisike karbitäis näkileibu ligi 20 krooni maksab. Pealekauba on nad veel nii õhukesed ka. Neid on lausa kõige lihtsam ise kodus valmistada! Ja võib sisse panna oma lemmikud seemned, pähklid ja jahud. Nii vahva! Panen siia siis enda versiooni. Eks igaüks teeb muidugi oma maitse järgi- peaasi, et kuivainete ja vee hulk samasse vastavusse jääks :)

Mina kasutasin:

• 2 dl täistera rukkijahu
• 1 dl täisterakaerahelbeid (jahvatasin veidike peenemaks)
• 1 dl täisterarukkihelbeid
• 0,5 dl linajahu
• 0,5 dl röstitud jahvatatud kanepiseemneid
• 1 dl päevalilleseemneid
• 2 sl seesamiseemneid
• 1 sl köömneid
• 1 sl jahvatatud koriandrit
• 0,5 tl soola
• 0,5 tl küpsetuspulbrit
• 4 dl vett

Näkileib valmib nii:
1. Pane ahi 250 kraadi juurde sooja.
2. Soovi korral rösti seemned kuival pannil ning jahvata peenemaks. Kes soovib aga suuremate tükikestega näkileibu, ei pea seda üldse tegema.
3. Sega kõik kuivained omavahel.
4. Lisa vesi ning sega ühtlaseks massiks.
5. Kalla segu suurele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning aja see seal laiali. Mina tegin seda näppude ja lusika abil, kuid kellel on kodus nt silikoonkattega tainarull, siis usun, et ka tema võiks sel puhul hea abimees olla.
6. Küpseta esmalt 10 minutit, seejärel tõsta plaat korraks välja ning lõika leivakestele vahejooned sisse, et neid hiljem hea kätte saada oleks.
7. Pane leivakesed uuesti 30 minutiks ahju.
8. Seejärel tuleks ahi kinni keerata ning kes soovib selliseid häid krõbisevaid ja kõvu leivakesi, peaks leivad umbes 12 tunniks soojasse ahju jätma.
Mina küpsetasin neid õhtul ning pärast 4o minutit ahjus olid nad veel üpriski pehmekesed (kuid ei lagunenud siiski laiali, kui näpu vahele võtta) ning ma eraldasin nad üksteisest, pöörasin teistpidi (põhi ülespoole) ning jätsingi ööseks ahju tšillima. Hommikuks olid nad kenasti kõvad ja krõbedad. Ja hästi head!
Nii et kes ise õiget leiba teha ei viitsi, võib vähemalt näkileibu valmistada proovida- neid on ju ka ülimugav kuskile väljasõidule minnes kaasa haarata. Sulajuust ning paar tomatitükikest peale ja voilaaa! Positiivne omadus on seegi, et nad säilivad üpriski pikka aega. Nii et igatpidi positiivsed tegelased.

Jätku leiba! Jälle!

LEIB

Küpsetasin möödunud nädalavahetusel ise leiba ning soovitaksin seda KÕIGILE! Näpunäiteid sain siit ning ema eelnevatest leivategude kogemustest. Tulemus on kõige ülimaitsvam! Ja seda imelist leivalõhna on toad veel mitu päeva täis! Proovige üks kord ning te ei taha enam kunagi poodi leiva järele joosta.
Räägitakse, et esimene leivategu võib alatihti ka aia taha minna, kuna juuretis ei ole veel piisavalt "võimas" ning võib esineda ka muid äpardusi, kuid sellest ei tasu end heidutada lasta. Harjutamine teeb ju meistriks, nagu me kõik teame! Leivameistriks!

Minul läks aga õnneks ja kõik sujus vägagi hästi. Kuigi võiks öelda, et see oli mul isegi teine kord leiba teha- esimene kord kasutasin veidi valet vormi (hästi pikka keeksivormi, mis siiamaani veel ühtki keeksi keskelt "valmis" küpsetanud ei ole ning ei teinud seda ta ka leivaga), nii et võiks vist tõepoolest öelda, et ka minu esimene leib läks veidike aia taha. Kuigi ta söödi siiski ära- maitse oli ülimalt hea ja nii vedel ta nüüd ka polnud, et käte vahelt välja oleks voolanud.

Selle korra leivast aga lähemalt. Esmalt hankisin muidugi täisterarukkijahu. Selleks tegin väikse külastuskäigu Tartu turuhoonesse, kust ühe kilo hinnaks on vaid 13 krooni. Soetasin kohe kaks kotitäit, et ikka vägev ja suur leib saaks!

Kõige tähtsam leivateo puhul on ilmselgelt juuretis.
Panin selle neljapäeva õhtul kodus pliidi juurde (kuna seal ju nagunii kogu aeg tuli all) hapnema.

Juuretise jaoks läheb vaja:

• Paar kääru naturaalse juuretisega kääritatud rukkileiba
• Hapupiima/keefiri/jogurtit (ühesõnaga midagi sellist, kus bakteripoiss sees)

Mina kasutasin kolme täisteraleiva viilu ning natukest Gefiluse vaarika-ananassi jogurtit (kuna keefirit mul tol hetkel kodus ei leidunud; järgmisel päeval aga lisasin juurde veidi A-hapupiima). Piimasaadust tuleks sinna peale kallata nii palju, et leib kenasti kaetud oleks. Leiva pudistasin pisemateks tükikesteks.
Kausi katsin toidukilega ning jätsingi ta järgmise päevani kenasti pliidi äärde käärima. Jah, seal peaks ta olema vähemalt 24 tundi. Kellel pliiti, radikat ega muud sooja paika ei leidu, võib kausi panna ka nt põrandaküttega ruumi põrandale.

Sellest kogusest valmib SUUR leib, kes soovib keeksivormi suurust pätsi, kasutagu poole väiksemaid koguseid!
Teisel päeval valasin juuretise suuremasse kaussi ning lisasin talle:

• 1 liitri leiget vett ja
• 5 dl rukkijahu

Pinnale raputasin veidike rukkijahu, katsin kausi rätikuga ning tõstsin uuesti pliidi juurde. Seekord peaks ta seal olema vähemalt 12 tundi.

Järgmise päeva pärastlõunal lisasin sellele körditaolisele massile:

• 4-5 tl soola
• 2 dl mett või rafineerimata roosuhkrut
  
• Paar peotäit (röstitud) köömneid
  
• 2 tl värskelt jahvatatud koriandrit (koriander annab imelist maitset!)
• Jahvatatud-röstitud lina- ja kanepiseemneid
• (3-4 dl rukkilinnasejahu- teeb leiva veel maitsvamaks ja tummisemaks!)
  
• u 15 dl rukkijahu

Kes soovib, võib kerkimise edendamiseks natuke (kuni 50 g) pärmi lisada (vedelda ta soola ja väikese pruuni suhkru abil ning kalla taina hulka). Mina teen seda viimasel ajal alati, kuna ka leiva maitse on sel moel kuidagi parem. Samuti võib lisada rukkihelbeid või mingeid meelepäraseid seemnekesi.

Tainast tuleks segada alguses puulusikaga ning hiljem peaks käpad käiku laskma. Ta jääb küll väga hullusti käte külge, kuid sellest ei ole ju üldse suurt lugu. Leivatainast tulebki südamega segada! Tunneta teda! Sõtkumise võib lõpetada siis, kui tainas ei ole ei liiga vedel ega ka liiga tihke. Kui ta on liiga tihke, ei taha ta hästi kerkida, kui liiga vedel, on oht, et ta jääb keskelt tooreks.

Kui tainas kenasti läbi segatud on, tuleks esmalt väikese karbi sisse veidike juuretist võtta- järgmise leivaküpsetamise tarvis. Lihtsalt aseta ta karbikesega külmkappi.

Seejärel tuleks tainas kerkima panna. Tõsta ta rasvainega määritud (ja kliidega ülepuistatud) vormi, silu pealt märgade kätega ühtlaseks ning vajuta sõrmedega sisse augud, mille abil kerkmisprotsessi jälgida saab. Riputa üle vähese jahu ja soovi korral ka seemnetega ning kata rätikuga.

Tainas peaks olema piisavalt kerkinud siis, kui sisse vajutatud augud enam-vähem kinni paisunud on. Mina lasin tal peaaegu pool päeva kerkida (pärmiga taina puhul läheb selleks maksimaalselt 3-4 tundi), kuid augud ei olnud siiski veel päris kadunud. Sellest ei olegi aga väga lugu, kuna leib kerkib ahjus küpsedes veelgi. Seetõttu võiks ta panna lausa külma ahju, et ta seal koos ahju soojenemisega kerkima hakkaks.

Küpsetamine.
1. Leiba tuleks küpsetada nii, et kõigepalt keeratakse kuumuseks 250 kraadi.
2. Selle juures lastakse tal 15-20 minutit küpseda, seejärel alandatakse iga 10-15 minuti tagant kuumust 20 kraadi võrra.
3. Niimoodi tehakse, kuni on jõutud 180 kraadini. Sellel kuumusel küpsetatakse leib lõpuni.
4. Leiba tuleks küpsetamise ajal ka pintsli abil veega kasta (mina tegin seda umbes paarikümne minuti tagant- siis, kui kuumust alandasin).

PS! Kui valmistad pool kogust ehk küpsetad leiba keeksivormis, piisab sellest, kui asetad leiva külma ahju, keerad kuumuse 250 kraadini, poole tunni pärast alandad selle 200-ni ning küpsetad leiba veel 45 min, vahepeal veega pintseldades.

Kokku on leiva küpsemisaeg umbes poolteist tundi (poole koguse puhul tund ja veerand). Minul küpseski ta just nii kaua, kuid oleks võinud isegi tsipakene kauem hoida, kuna ta jäi keskelt veidi nätske. Maitset see aga ei mõjutanud ning mind ei häirinud see väike nätskus vähemalgi määral.

Väikesest pragunemisest ei tasu ka end hirmutada lasta! Las leib praguneb, kui talle meeldib. Hiljem vajub ta nagunii natuke tagasi ning sellest ei ole üldse mitte midagi hullu.

5. Kui leiva ahjust välja võtad, tuleks ta kohe katta märja rätikuga! (Lihtsalt teed kraani all märjaks ning väänad välja). Seda tuleks leiva peal hoida seni, kuni ta on ära auranud. Selleks läheb oma 10-15 minutit.
6. Kui enam auru ei tõuse, võta märg rätik ära ning asenda see kuivaga. Jäta leib selle alla jahtuma.


7. Juba mõne aja pärast võidki leiva vormist välja kummutada ning ühe ilusa suure sooja ülimaitsva leivakääru lõigata! Ära ehmu, kui leib esialgu veidi soolane tundub- jahtudes see muutub.

8. Säilita leiba käterätikusse ning kilekotti mässituna- niimoodi seisab ta värske ja pehme.

Mina asetasin ta isegi külmkappi ning kui ta küpsetamisest on möödas pea nädal, on ta endiselt ülimaitsev!

Järgmisel korral ei pea enam juuretisega vaeva nägema- ta on ju nüüd külmkapis olemas! Saab leivaga juba palju lihtsamalt hakkama. Aga minu arvates on leivategu vaid puhas rõõm! Nii et kõik kohe leiba küpsetama! Ja ikka täielikult täisterajahust- nii on kõige õigem ja tervislikum!