Muna-makra-kodujuustu võileivakate

Muna, makra ja kodujuustuga valmistatud võileivakate on minu selle suve absoluutne lemmik!
Võiks öelda, et valmistan seda lausa igapäevaselt. Pole küll mitte midagi väga originaalset, kuid muna, makra, kodujuust ning rohke kogus rohelist teeb antud mögina minu arvates ülimaitsvaks! Ja sel moel koos on eelmainitud komponente palju toredam süüa kui eraldi.

Nii et proovige järele! Võileivakate valmib märkamatu kiirusega ning on väga maitsev. Muidugi ka tervislik.

Avastasin, et mesi lisab sellele võileivakattele kuidagi eriliselt hea magusmaheda maitsenüansi. Mulle igatahes meeldib, lisan alati lusikaotsatäie.

Vaja läheb:

• 3 krabipulka
• 2 keedetud muna
• 2 sl kodujuustu (mina kasutan tavaliselt Ekstra kodujuustu maitsestamata jogurtiga)
• Lahjat majoneesi
• Kimbuke tilli
• 4-5 vart rohelist sibulat
• 1/4 tl mett
• (Küüslaugu)soola
• Jahvatatud musta pipart
• Jahvatatud tšillipipart
• Santa Maria röstitud küüslauku ja pipart (kui seda maitseaineriiulis leidub)
  

Toimi nii:
1. Haki muna ja makra pisikesteks tükkideks ning aseta kausikesse. Makra lõikan enamasti ühelt poolt keskelt pooleks ning teiseltpoolt samamoodi risti vastu (nii et ta on neljaks osaks) ning seejärel lõikan otsast hästi pisikesed tükikesed.
2. Haki või lõika köögikääride abil roheline sibul ja till peeneks ning lisa esimestele komponentidele.
3. Tõsta juurde ka kodujuust ning lisa majonees ja mesi.
4. Maitsesta meelepäraselt, sega korralikult läbi ning aseta kohe leivale/saiale. Röstitud Saibi peal on ta eriliselt hea!
5. Säilita võileivakatet külmkapis kaanega karbikeses või kausis :)

Röstsaib on vallutatud!

Kodune nutella

Nutellat ehk šokolaadi-pähklivõiet on tegelikult ülimalt lihtne kodus valmistada! Tuleb vaid poest mõned komponendid haarata, nad kannmiksrisse visata, veidike sellega möllata, segu purki tõsta ning võibki lusika sisse lüüa!


Ideega kohtusin siin.
Vaja läheb:

• 150 g metsapähkleid (võid osa asendada ka nt mandlitega)
  
• 100 g piimašokolaadi
• 2 dessertulusikatäit kakaopulbrit
• 0,5 kl tuhksuhkrut
• 0,5 tl vaniljeekstrakti (pole ka hullu, kui see välja jätta)
• Veidike taimeõli

Mina valmistasingi kreemi 100 g metsapähklitest ning 50 g mandlitest. Mandlid lisavad kreemile veel eriliselt hea maitsenüansi. Juba lõhn, mis nende röstimisel ja hilisemal blenderamisel toa vallutab, on täiesti fantastiline.

Toimi nii:
1. Rösti pähkleid ahjus 200 kraadi juures 10-15 minutit, seejärel hõõru neid kohe käterätis, et neil koor kenasti lahti tuleks. Kõike muidugi kätte ei saa, kuid sellest ei ole küll midagi katki.

2. Kalla pähklid kannmiksrisse ning töötle neid senikaua, kuni neist on saanud maapähklivõi-taoline mass. Vahepeal võid lisada ka veidi õli.

3. Sulata šokolaad veevannil ning lase tal veidike jahtuda. Võid seda teha isegi enne pähklite töötlemist.
4. Kui pähklid on kenasti pastaks saanud, lisa neile sulatatud piimašokolaad ning ülejäänud komponendid ja blenderda segu seni, kuni ta on pehme ja siidjas. Vahepeal lisa ka õli ning sega alt ülespoole, et mass ühtlaselt ja hästi seguneks.


5. Tõsta võie purki ning see osa, mis kannmiksri põhja ja servade külge jääb, söö lihtsalt näppude ning pika lusika abil ära! Miskit ei tohi raisku lasta! :)

Säilita nutellat toatemperatuuril, siis on ta mõnusalt pehme ning saiale/pannkoogile/küpsisele määrimiseks või lihtsalt niisama söömiseks täpselt sobiliku konsistentsiga!

Šokolaadi-pähklivõidepurgike sobib suurepäraselt ka kingituseks! Magusasõbrad on kohe kindlasti vaimustunud! ;)

Chakalaka

Leidsin selle ülivahva nimega värviküllase Lõuna-Aafrikast pärit köögiviljaroa juulikuu Oma Maitsest ning loomulikult pidin kohe järele proovima. Tulemus oli isegi maitsvam kui ette kujutanud olin!


Mina kasutasin kapsana lillkapsast, ingveripulbri jätsin aga hoopiski välja, kuna paraku ei ole ma temaga eriti suur sõber. Chakalaka tuleb üsnagi vürtsikas ning kui meie seda katastroofilise üle 30-kraadise kuumusega sõime, oli küll tunne, nagu viibiks saunalaval ning keegi viskaks kerisele järjest vett juurde. Lisaks tundus, et suust võib ka iga hetk leek välja lahvatada...

Õnneks seda siiski ei juhtunud ja vürtsikusest hoolimata oli toit ülimalt maitsev! :) Järgmisel päeval jahtununa ei olnud põrguvürtsist aga pea midagi järel ning võiks öelda, et mulle meeldiski ta külmana palju rohkem. Röstitud Saibi peale sobis Chakalaka lausa ideaalselt! Leiva peal maitses samuti hästi!

Vaja läheb:

• 3 suurt tomatit
• 1 roheline paprika
• Pool (lill)kapsapead
• 2 porgandit
• 3 väikest tšillikauna
• 1 sibul
• 2-3 küüslauguküünt
• 2 sl riivitud ingverit
• 2 sl karripulbrit
• 1 purk tomatikastmes ube
• 4 sl õli

Tegutse nii:
1. Haki tomatid, paprika ja (lill)kapsas väikesteks tükkideks. Samuti sibul ja küüslauk.
2. Riivi porgand jämedalt.
3. Puhasta tšilli seemnetest ning haki peeneks.
4. Kuumuta sibulaid õlis, kuni nad muutuvad läbipaistvaks.
5. Lisa küüslauk, ingver ja tšilli.
6. Kuumuta paar minutit ning lisa karripulber.
7. Paari minuti pärast pane juurde köögiviljad, lase keema tõusta ja keera kuumus madalamaks.
8. Hauta 15-20 minutit madalal kuumusel, kuni köögiviljad on valmis. Vajadusel lisa vahepeal veidi vett.


9. Söö leivaga või lihakõrvasena, riisi või mõne hautisega, kuumalt või külmalt- Chakalaka sobib peaaegu igas olukorras ;)


Külmkapis hoituna säilib ta mitu head päeva- pane kaanega suletavasse karbikesse ning kasuta võileivakattena. Võid Chakalaka vabalt ka piknikule või väljasõidule kaasa haarata!

Chakalakalaaaa

Siililugu

Tahaksin rääkida teile loo sellest, kuidas toidutegemine on otseselt seotud sellega, milliste armsate olevustega sa kokku juhtuda võid.


Nimelt eile, kui olin parasjagu aias ürdipeenart rüüstamas (et sealt tilli, tüümiani, peterselli ning basiilikut haarata), kuulsin, kuidas üks möödajalutanud naine ning tema kaks last meie aia kuuseheki taga pikemalt peatuma jäid ning isekeskis arutasid ja imestasid "kui armas TA on" ning kui nad seda juba mõni minut rõõmsalt rõhutanud olid, manitses ema lapsi siiski edasi liikuma ning TA rahulikult sinnapika jätma. Kuna meie kuusehekk on juba märkamatult üsnagi kõrgeks kasvanud, siis ma täpselt aga ei näinud, millist armsat olendit nad silmas pidasid.

Mõtlesin ja mõtlesin, kellest küll jutt käib. Arutasin tuppa tulles emaga asja ning seadsime kahtlusalusteks ühe meie kolmest kassist,

kes end ehk sinna aia taha päikese kätte magama on seadnud. Kuna me aga sada protsenti kindlad ei olnud ning meile oli juba enne tundunud, et mingi olend endale sinna kuuseheki sisse pesa ehitanud on (kuna sealt oli tihti mingit kummalist sahistamist kuulda ning ka kassid olid antud paiga vastu mitmel korral huvi üles näidanud), otsustas ema samal ajal, kui mina ürtide hakkimise kallale asusin, asja uurima minna.

Mõned minutid hiljem märkasin, kuidas ta aiast jooksujalu maja poole ruttas ning sain kohe telepaatiliselt pihta, et ta on sealt ilmselgelt midagi mittekassilikku, kuid siiski väga toredat ja armsat avastanud ning jooksin ka kohe õue, kust ema mulle juba hüüdis: "Kata, tule vaata sina ka, seal on siilipoeg!"


Ja tõepoolest- seal ta oligi! Ilmselgelt oli siiliema toidu järele või muid asjatoimetusi tegema läinud ning lapsed omapäi jätnud ning üks neist, väike uljaspea, oli otsustanud, et tema ei taha mitte rahulikult põõsa all istuda, kui väljas paistab soe päike ning ümberringi on ilus roheline muru. Tuleb ju minna seda kõike oma silmaga uudistama!

Tema, noor ja rumaluke, oli oma uudistamisega aga juba peaaegu sõiduteele välja jõudnud ning ma arvan, et selle territooriumi avastamiseks on ta veel küll liiga pisike. Seetõttu otsustasime ta kenasti kuuskede varju tagasi transportida ning kui ma ta õrnalt sinna tõstsin, leidsin sealtsamast pesast tema hoopis-hoopis sõnakuulelikuma venna või õe, kes nüüd ka üsna julgelt mulle otsa vaatas.


Kui te arvate, et sellega on lool lõpp, siis te küll eksite!

Mingit suurejoonelist puänti siit küll ei tule, kuid peab ära mainima, et ega see uljas siililaps veel alla ei andnud. Nimelt siis, kui hakkasime emaga juba samme toa poole seadma, vaatasime korraks tagasi ning seal ta TAASKORD oli! Sibas rohu sees ringi sama julgelt kui oma pesas ning seadis sammud jällegi sõidutee suunas. Sel korral leidsime aga, et kuna ta niiväga päikest võtta tahab, siis ta võib seda ju ometi teha- pessa me teda tagasi tõstma ei hakka- kuid las ta teeb seda pigem kodu lähedal ja sõiduteest eemal ning ma võtsin ta jällegi käte vahele...

...ja asetasin kohe heki äärde ühe kännu kõrvale, kust ta oma toreda pruuni kaitsevärvusega ka eriti silma ei paistnud. Selle paigaga ta ilmselt leppis, kuna jäi sinna ilusti magama.

Tunnike hiljem oli ema vist koju tulnud ning korra majja löönud- siililaps oli oma õueuinaku lõpetanud ning heki alt oli armsat sahistamist kuulda. Sellest ajast peale käime alatasa heki ääres kontrollimas, ega ükski siililaps liiga ülemeelikuks ei ole läinud ning sõiduteega tutvust tegema ei ole asunud.

Lõpetuseks ka järeldus, et kui ma kokkamisega ei tegeleks, siis ma ei oleks ürte noppima läinud ning ka siilid oleksid avastamata jäänud ning kes teab, kas too uljaspea oleks praegu õnnelikult oma pesas ema ja õe/venna seltsis või mitte. Seega- küpsetage, keetke, segage, hakkike ja marineerige julgelt ning toredused tulevad ise teie juurde! :)

Vene teekoogikesed

Minu arvates näevad need küpsised lihtsalt ülimalt toredad ja armsad välja! Väga atraktiivsed. Seetõttu pidingi nende küpsetamise järele proovima.

Vene teekoogikesed (mõnes kohas nimetatakse neid ka Mehhiko pulmaküpsisteks) valmivad õnneks üsnagi vähese vaevaga ning ma arvan, et nende meisterdamine meeldiks isegi lastele. Pallikeste voolimine on ju vahva! Tegin neid küpsiseid juba teist korda- esimesel korral proovisin jõulude ajal kreeka pähklitega ning nüüd võtsin kasutusele mandlid.

Mõlemal korral olid nad vähemalt pereringis üsnagi suur hitt ning sel korral pidin nad kärmelt laualt kõrvale panema, et kinkimise eesmärgil valminud küpsiseid kogemata nahka ei pistetaks.


Mõne küpsise ma oma lähikondlastest maiasmokkadele siiski ohverdasin ning tundus, et neile meeldis mandlitega variant isegi rohkem. Nad olid igatahes väga vaimustunud! Ema arvas, et need pallikesed peaksid kindlasti senimaani minu käe läbi valminud küpsiste edetabelis üsna kõrgel kohal olema. Vot kui tore siis! Retseptiga põrkasin kokku siin.

Sain antud kogusest kaks suurt plaaditäit ehk 56 küpsisepallikest
Vaja läheb:

• 225 g võid
• 1 tl vaniljeekstrakti
• 5 sl tuhksuhkrut
• 2 kl jahu
• 1 kl purustatud pähkleid (kõige paremini sobivad mandlid või kreeka pähklid)
• Tuhksuhkrut veeretamiseks

Tegutse nii:
1. Pane ahi 175 kraadi juurde sooja.
2. Vahusta omavahel toasoe või ja vaniljeekstrakt.
3. Sega kokku jahu ja tuhksuhkur.
4. Lisa jahusegu võisegule ning sega hoolikalt läbi.
5. Lõpuks lisa ka purustatud pähklid. Mätsi käte abil tore tainapall.


6. Võta tainast väike osa (nt lusika abil) ning veereta sellest käte vahel umbes 2,5 cm läbimõõduga pallike...
...ning aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kes soovib, võib tainast ka pika n-ö rulli veeretada/voolida ning sealt jupikesed lõigata ning need seejärel kuulikeseks vormida.


7. Jätka seda tegevust senikaua, kuni kogu tainast on pallikesed moodustatud.
8. Küpseta pallikesi paarkümmend minutit (originaalretsepti kohaselt küll vaid 12 minutit, kuid minu ahi neid küll nii kiiresti valmis ei teinud) ehk seni, kuni nad seest küll pehmed on, kuid ei ole toored. Nad vajuvad veidike lössi ning ei säilita täielikult ümarat kuju, kuid sellest pole midagi hullu. Väljast ei tohiks nad pruunistuma hakata, vaid peaksid umbes sama värvusega olema, millised nad ahjuminekulgi olid.


9. Veereta pküpsiseid kohe kuumalt tuhksuhkrus ning veidike jahtunult uuesti, et nad ikka kenasti paksult valgejumelised ja ilusad välja näeksid.


10. Paki pallikesed kenasti ning kingi kellelegi toredale või jaga neid lihtsalt magusasõpradest lähikondlastega! Muidugi võib nad ka täitsa üksinda nahka pista! :)

Lumepallid keset suve :)

Rabarberikaste

Aianurgas on nukrad kasutamist ootavad rabarberipoisid? Valmista neist, visates rabarberitele potti sõbraks veel mõned toredad komponendid, üks mõnus suvine rabarberikaste, mida saab kasutada nii ketšupi asemel, teiste toitude ja kastmete maitsestamiseks kui ka lihtsalt võileivakatteks!


Rabarberikastme keetmine ei ole üldse mitte keeruline ning aeganõudev, kuid tulemus on see-eest väga maitsev. Kui sööja ei teaks, mis on kastme põhikomponent, siis raberberi peale ta ilmselt küll esimese asjana ei tuleks.

Kõige paremini sobib kaste minu arvates lihatoitudega, eriti kanalihaga, samuti on ta tõepoolest lihtsalt saia/leiva peal väga maitsev. Minu ema sattus temast kohe täielikku vaimustusse ja sõltuvusse, nii et pidin purgid külmisügavusse teiste toiduainete taha ära peitma, et ta neid lihtsalt Saibi peal nahka ei pistaks, vaid jätaks midagi ka kastmeks grilltoitude kõrvale :)

Retsept on pärit Aive Luigela raamatust "Hoidised". Seal on hästi palju väga vahvaid hoidiseideid! Mina sain antud kogusest ühe pooleliitrise, ühe veidi väiksema (u 400 ml) ja ühe päris pisikese purgitäie ning lisaks veel pool tassitäit kastet.

Vaja läheb:

• 1 kg rabarberit
• 2 punast sibulat
• 1 küüslauk
• 3-4 tšillipaprikat
• 1-2 kl suhkrut
• 2 tl soola
• 0,5 kl õuna-või veiniäädikat (mina kasutasin punase veini äädikat)
  
• 0,5 tl valget pipart
• 2 tl paprikapulbrit

Suhkrut võib igaüks panna maitse järgi nii palju, kui magusat/soolast kastet ta soovib. Mina lisasin esialgu 1,5 kl, kuid siis maitstes leidsin, et ta on veidi liiga magus ning lisasin natuke soola juurde. Ma arvan, et ühest klaasist oleks minu maitsele piisanud- seega võiks teda esialgu pigem vähem panna ning siis osade kaupa juurde lisada.

Tegutse nii:
1. Puhasta rabarberid koortest ning tükelda nad paari sentimeetri pikkuseks.

2. Haki seemnekojast puhastatud tšillikaunad.
3. Tükelda peeneks sibul ja küüslauk.
4. Hauta kõiki ained koos hoogsalt segades 15 minutit. Selleks puhuks võiks valida suure paksupõhjalise poti.

5. Sega juurde sool, suhkur, äädikas ja maitseained ning hauta veel 15 minutit.


6. Kalla kuum kaste väikestesse keermestatud kaanega steriliseeritud purkidesse ja sule õhukindlalt. Säilita jahedas.

Steriliseerimiseks peaks purgid ja kaaned esmalt hoolikalt kuuma veega puhtaks pesema. Kellel viitsimist, siis kõige õigem oleks neid enne veel ka ööpäev leotada, kuid mina jätsin selle etapi siiski vahele. Enne kastme purkidesse kallamist peaks purke ka ahjus kuumutama.

Selleks tuleks nad kummuli ahjurestile asetada ning ahjukuumus 150 kraadini keerata. Purgid peaksid sellisel kuumusel 10-15 minutit soojenema, seejärel tuleks ahi kinni keerata ning lasta neil seal veel 10 minutit rahulikult istuda, kuna kui nad kohe välja võtta, võivad purgid pragunema hakata.
Mina panin nad poole kastmekeetmise peal ahju ning võtsin kuumad purgid ahjust siis, hoidis valmis oli ning tõstsin ta värskelt ahjust tulnud purkidesse. Nii ongi vast kõige mugavam toimida.

7. Määri kastet leiva/saia peale, maitsesta teisi toite ja kastmeid või söö seltsilisena liha kõrvale!

Röstsaib+rabarberikaste= mmmm...

Võid purgikese ka sõbrale kingituseks viia :)

Täisteratortillad

Pakk tortillasid on poes üpriski kena hinnaga, seega miks mitte neid hoopiski ise valmistada! Pole üldse mitte midagi keerulist ning lõpptulemus on hästi-hästi maitsev! Mina olen neid söönud nii suvel grillituna kui ka talvel ahjus võileiva asemel soojaks lastes. Hea on igatpidi!


Kodutortillad ei säili küll üldsegi nii kaua kui poest osetud, vaid tuleks pigem kohe kasutusele võtta, kuid maitsvad on nad sellegipoolest. Muidugi ka tervislikud! Nii et asugem julgelt tortillasid küpsetama! :)

Idee on pärit siit. Mina kasutan lisaks täisteranisujahule tervislikkuse mõttes ka linajahu ja nisukliisid, nagu ikka, kuid kellel neid parasjagu kodus ei leidu, võib ka ainult täisterajahuga piirduda. Ürte peaks küll aga kohe kindlasti lisama!

Vaja läheb:

• 3 klaasi täisteranisujahu
• 2 sl linajahu
• 1 sl nisukliisid
• 1/4 tl küpsetuspulbrit
• 1 tl soola
  
• 1 sl meelepäraseid ürte/maitseaineid (tšilli, küüslaugupipar, sibulahelbed, till, basiilik, pune vms)
• 2-3 sl õli
• 1 kl (või natuke rohkem) leiget vett

Tee nii:
1. Sega suures kausis kokku jahud ja kliid, sool ning ürdid.
2. Tee keskele süvend ning lisa õli ja vesi.
3. Sõtku ühtlane tainas. Kui ta esialgu liiga kõva jääb, võid veidi vett juurde lisada. Soovi korral elastsuse lisamiseks ka õli.
4. Mätsi tainast pallike ning aseta see toidukilesse mässituna umbes pooleks tunniks külmikusse.
5. Jaga tainas kaheksaks osaks ning vormi neist väiksed pallikesed.

6. Haara tainarull, raputa lauale jahu ning hakka tortillasid rullima. Ürita nad võimalikult ümmarguseks ja ka üsna õhukeseks panni suuruseks rullida. Pole aga lugu, kui nad veidi lapergused või pannist natuke suuremad saavad, kuna neid saab pannil kenasti ringi liigutada, et nad siiski ühtlaselt valmis saaksid ning kui nad hiljem veel grillil/ahjus üle küpsetada, siis tooreks ei jää nad kohe mingil juhul.

7. Kui kõik tortillad on valmis rullitud, aseta mittenakkuv pann pliidile soojenema. Õlipudelit ei ole üldse tarvis haarata. Kes soovib, võib enne esimest küpsetamist panni kergelt majapidamispaberi abil õliga määrida, kuid seda ei ole ilmtingimata tarvis teha.
8. Kui pann on piisavalt kuum, aseta tortilla sinna peale ning lase tal ühelt poolt umbes 40-50 sekundit (ehk seni, kuni n-ö mullikesed üles kerkima hakkavad) küpseda ning pööra teine külg. Küpseta tortillat ka teistpidi umbes sama kaua. Seejärel aseta ta suurele taldrikule ning kata kohe rätikuga, muidu läheb tortilla kõvaks ning tema sisse hiljem väga raske midagi keerata.

9. Jätka sama tegevust kõigi tortilladega, kattes nad pärast iga uue tortilla lisamist hoolikalt rätikuga.
10. Kui kõik tortillapoisid on pannilt üle käinud, tuleks nendega kohe edasi toimima hakata- meelepäraste komponentidega täita (allpool on ka idee täidise jaoks), kinni rullida ning grillil või ahjus kergelt (paar minutit) üle küpsetada. Muidugi võib selle etapi ka välja jätta ning tortillat külmade lisanditega ampsata. Mina aga leian, et soojalt on ta palju toredam!


Täidise jaoks läheb tarvis:

• 400 g kanafileed
• 1/2 pakki Santa Maria fajita maitseainesegu
• 2 keskmist tomatit
• 4-5 suurt vart rohelist sibulat
• Salatilehti
• Riivjuustu või juustukuubikuid
• Sinepit
  
• Karrikastet ja/või ketšupit
• (Eelnevalt grillitud paprikaribad on samuti imehea komponent!)
  

Toimi nii:
1. Haki kanafilee pisikesteks ribadeks, raputa neile peale pool pakki maitseainesegu, hõõru neid sellega ning jäta mõneks ajaks külma maitsestuma.


2. Haki tomatid kuubikuteks, lõigu roheline sibul pisemaks ja haara peenralt suurem punt salatilehti.

3. Riivi juust või haki pisemateks kuubikuteks.
4. Karrikastme jaoks sega kokku maitsestamata jogurt, majonees, karripulber, tšillipulber, veidike soola ja küüslaugupipart. Soovi korral ka veel värsket tilli ja/või rohelist sibulat.
5. Kogune komponentidega grilli äärde ning grilli esmalt kanafileetükikesi seni, kuni nad küpsed on. See ei võta, kaua- umbkaudu 10 minutit.
6. Tõsta fileetükikesed taldrikule/kaussi ning asu tortillade kallale.
7. Määri tortillale väike kiht sinepit, seejärel aseta ta peale natuke riivjuustu/juustukuubikuid, salatilehed, paar kanafileeriba, mõned tomatitükid ja rohelist sibulat.

8. Keera tortilla rulli, kinnita kokteilitikuga ning grilli mõni minut, kuni tortillale on kenad grillimistriibud ilmunud. Selleks ajaks peaks ka juust ilusti sulanud olema.

9. Tõsta tortilla taldrikule, tõsta talle sisse ülejäänud komponentide peale meelepärane kogus kastet ja/või ketšupit ning löö hambad sisse!

Nämmm..