Tomatiketšup

Koduketšup on kõige imelisem: ilma igasuguste kahtlaste aineteta, täiesti kodumaine ning maitseb fantastiliselt!


Retsept on pärit Aive Luigela "Hoidistest", kuid, nagu allpool mainitud, jätsin äädika lisamata. Pastinaagi või juurselleri asemel kasutasin aga edukalt porgandit.

Sain antud kogusest peaaegu 2l hoidist
Vaja läheb:

• 3 kg küpseid kodumaiseid tomateid
• 5 suurt sibulat
• 200 g pastinaaki, juursellerit või porgandit
• 1 küüslauk
• 2 punast paprikat
• 5 sl suhkrut
• 1 sl soola
• 1 sl paprikapulbrit
• 0,5 tl viie pipra segu
• 0,5 tl kajenni pipart
• Õli
• (1 kl õuna- või veiniäädikat)- mina jätsin välja, panin ainult 2-3 sl, kuna vastasel juhul oleks hoidis väga vedel jäänud

Ketšup valmib nii:
1. Tükelda tomatid, sibulad, paprikad, riivi pastnikaak, juurseller või porgand ja hauta keedunõus vähese õliga pehmenemiseni.
2. Lase u 20 min seista ning hõõru segu läbi sõela või püreesta saumikseriga. Mina soovitaksin kindlasti läbi sõela ajada, kuna sel juhul jääb ketšup ikka ketšupi moodi, ilma nahkade jm paksu massita.


3. Pane segu (pigem on tegemist lausa tomatimahlaga) keedupotti ja keeda tasasel tulel aeg-ajalt segades u 45 min või kauem, kuni vedelik muutub paksemaks.
4. 10 min enne keetmise lõppu lisa sool, suhkur ja teised maitseained. Maitsesta ketšup keetmise lõppedes läbi pressi surutud küüslauguga (ja äädikaga).
5. Tõsta kuum ketšup ettevalmistatud keeratava kaanega purgikestesse, sulge õhukindlalt ja jahuta. Säilita jahedas.

Ketšupit keetma!

Marineeritud peet

Marineeritud peet sobib igaks olukorraks! Nii prae kõrvale, võileiva peale, sushi vahele, niisama nälja kustutamiseks kui ka kõige-kõige maitsvamate lõhehakkliha-Lindströmide sisse hakkimiseks!

Mu isa ei ole vist ühestki hoidisest nii vaimustunud olnud kui sellest marineeritud peedist. Ka vanaema kiitis maitstut taevani. Nurinat ei ole ma marineeritud peedi aadressil igatahes veel kuulnud! :)

Retsept on pärit Aive Luigela "Hoidistest", kus ta troonib peedisalati nime all. Suhkrut ma küll päris nii palju ei lisanud, kui retsept ette nägi, kuna terve klaas on minu arvates veidike liiga palju. Aga eks igaüks ise otsustab, kui magusat hoidist soovib.


Antud kogusest valmib u 2,4l hoidist
Vaja läheb:

• 2 kg keedetud või ahjus küpsetatud (küpsetamisjuhend allpool) peeti
• 1 tl köömneid

Marinaad:

• 0,5-1 kl suhkrut (kes soovib magusamat hoidist, pangu rohkem, kes mitte nii magusat, vähem; peet on ise samuti magus!)
• 1 sl purustatud nelgi, pipra, pimendi ja loorberi segu (kes soovib, võib hulka visata ka nt kaneelikoore)
• 0,5 kl õunaäädikat või 2 sl 30% äädikat
• 1 sl hakitud punet või aedmajoraani

Hoidis valmib nii:
1. Keeda marinaad 0,5 l veest ja maitseainetest. Keetmise lõpus lisa ka õunaäädikas/äädikas. Kurna.
2. Lõika kooritud peet õhukesteks viiludeks.

 

3. Keeda viile koos maitsetaimede ja köömnetega mõned minutid marinaadis.
4. Tõsta salat koos marinaadiga ettevalmistatud purkidesse, sulge õhukindlalt ja jahuta. Säilita jahedas.

PS! Ahjus peedi küpsetamine on imelihtne:
1) Haara poest mõned ilusad kõvad peedid.
2) Koju jõudes pese nad kenasti puhtaks, koori ja kui peedid on suuremat sorti, lõika pooleks.
3) Mässi iga poolik eraldi fooliumisse nii, et ta oleks üleni kaetud.
4) Küpseta peete 250-kraadises ahjus seni, kuni nad noaga katsudes pehmed on (umbes tunnike või veidi enam, olenevalt ahjust ja peedist). Muidugi ei tohiks peedid täitsa plödid olla, kuna lähevad seistes veel veidi pehmemaks.
5) Eemalda foolium kohe, kuna muidu hakkab ta oma kahjulikke osakesi peetidele jagama. Lase peetidel jahtuda ning säilita seejärel külmikus õhukindlalt suletavas anumas.

Mmmm...marineeritud peet!

Peedi-küüslaugusalat

Minu vanaema ostab Tartu Sadamaturult tihtipeale üht lahtiselt müüdavat peedi-küüslaugusalatit. Ta pakub seda alatasa mullegi ning ei jõua ära kiita, kui hea salatiga tegemist on. Ei saa salata, et nii see tõepoolest on! Mõtlesin aga, leidnud Aive Luigela "Hoidistest" ühe samaväärselt toreda retsepti, et aitab naljast...


...ja küpsetasin peedipoisid ahjus fooliumis ära ning valmistasin talle sünnipäevaks ise purgitäie peedi-küüslaugusalatit. Lisaks seisab mul nüüdsest endalgi alati seesama toredus külmkapiriiulil. Peedi-küüslaugusalat on ülihea! Ja ülikasulik! Ja punane värv on kahtlemata kõige ilusam!


Nüüd, külmetus-ja nakkushaiguste tipp-perioodil on seda salatit kohe eriliselt hea süüa: küüslauk ravib ju teadupärast kõikvõimalikke haigusi, tugevdab südant, korrastab vererõhku, parandab üldist enesetunnet jpm.

Peet ei jää talle põrmugi alla: see punane tegelane hoiab samuti eemal salakavalaid haigusepoisse, puhastab ja tugevdab verd, kaitseb elutähtsaid organeid, tugevdab neerude ja maksa tööd ning on tõhus looduslik põletikuvastane vahend.


Lisaks niisama toidu kõrvale nosimisele panen mina teda koos sulajuustuga röstleiva peale. Hästi maitsev on ka ahjus valmistatud kuum leib küüslaugusalati ja selle peale asetatud paksu juustuviiluga!

Vaja läheb:

• 400 g keedetud/ahjus küpsetatud peeti
• 4-5 küüslauguküünt
• (1 sl mädarõikahoidist)
• 3 sl õuna- või veiniäädikat
• 1 sl mett

Tegutse nii:
1. Riivi keedetud/küpsetatud peet.
2. Lisa peeneks hakitud või pressitud küüslauk, äädikas ja mesi. Soovi korral ka veidi mädarõigast. Sega ilusti läbi.


3. Sulge salat keeratava kaanega purki ja säilita külmkapis kuni 1 kuu.

Peedi-küüslaugusalat on ka heeringatordi hea sõber!

Sibulamoos

Meile anti tervisliku toitumise koolituse raames koduseks ülesandeks sibulamoos valmis keeta ning usina õpilasena asusin rõõmuga tema valmistamise kallale. Retsept on taaskord pärit Aive Luigela "Targalt toitudes terveks" I osast.


Moos sobib hästi röstsaia või -leiva peale, samuti on ta kõikvõimalike juustutoitude ning (grill)liha ja kala suur sõber! Võin kinnitada, et antud moos on tõeliselt maitsev ja ka need, kellele sibul muidu vastukarva on, võiks julguse kokku võtta ning teda mekkida. Võib juhtuda, et sibulavaenlasest saab hoopiski tema suurim fänn!


Mina jätsin sibulad suurteks rõngasteks, kuid kes soovib, võib nad muidugi ka väiksemaks hakkida (siis on moosi hiljem ehk veidi mugavam ampsata). Ka punase sõstra mahla võib täitsa vabalt mõne teise hapu mahlaga asendada- suurepärane valik pidavat olema nt jõhvikamahl. Samuti võib hoidist lisaks mahlale rikastada ka marjade endaga!


Fariinsuhkru asemel kasutasin mina veidi tervislikumat varianti- tumedat Muscovadot. Või asemel niristasin aga hulka hoopiski oliiviõli.

Vaja läheb:

• 8 keskmist punast sibulat
• 1 kl punase sõstra mahla (sobib ka jõhvika või mõne muu hapu marja oma)
• 1 kl fariinsuhkrut (Demerarat)
• 3 sl võid (oliiviõli)
• Soola

Lisaks soolale võib moosi julgelt ka veidikese musta pipara ja/või tšilliga maitsestada!

Tegutse nii:
1. Koori ja viiluta sibul.


2. Pane viilud potti ja lisa suhkur, või ja mahl.


3. Sega, kuni suhkur sulab, ja hauta nõrgal kuumusel umbes 40 minutit, kuni segu muutub marmelaaditaoliseks. Mina siiski päris marmelaaditaolist hoidist ei saanud, pigem hästi kreemja ja mõnusa sibulamassi. Olin sellega ülimalt rahul!


4. Tõsta moos purkidesse, sule õhukindlalt ja jäta talve ootama.


5. Söö jõululaual verivorsti kõrvale, aseta saia/leiva peale, liha kõrvale, juustu seltsi või ampsa otse purgist! Sibulamoos on ka ülitore kingitus!

Sibulasõbra seemneleib väikese juustuga :)

Õuna-punapeedipüree

Kujutate ette, kui tore oleks tulipunase sisuga rullbiskviit? Punane kohupiimakreem? Pisike punasetriibuline koogike või tikuvõileib? Punakatte alla mattunud pannkook või röstsai(b). Vahva, onju! Kahtlemata.


Õuna-punapeedipüree abil on kõik eelmainitu võimalik. Nii et kasutagem julgesti viimased õunad ära, haarates juurde ka mõne suure oma aias valminud või turult/poeriiulilt hangitud peedipoisi, ja keetkem ta valmis!


Retsepti allika osas ei ole taaskord mingeid üllatusi- jäin ja jään endiselt Aive Luigela "Hoidistele" truuks.

Vaja läheb:

• 1,5 kg hapusid õunu
• 2-3 punapeeti
  
• Maitse järgi suhkrut (retsepti järgi kulub teda 1 kg, kuid sel juhul peaks püree küll ÜLIsuurtele magusasõpradele mõeldud olema, kuna 0,5 kg oli tegelikult täiesti piisav kogus)
• 0,5 tl vanillisuhkrut
• Vett

Kindlasti võiks lisada ka mõnd tugevamat/vürtsikat maitseandjat. Usun, et hästi sobiks kardemon, kaneel ja nelk.

Banaan on peedi ja õuna eksootiline sõber

Tegutse nii:
1. Tükelda südamikest puhastatud õunad ja hauta keedunõus vähese veega pehmeks.


2. Küpseta peet ahjus. Mina teen seda alati nii, et koorin peedid ära, mässin fooliumisse, asetan ahjuplaadile ning küpsetan 250 kraadi juures umbes tunni või seni, kuni peedid noaga katsudes pehmed on. Võib ka aga hoopis, nagu Aive Luigela soovitas, peedid koorega küpsetada ning selle alles hiljem eemaldada.
3. Kui peedid on jahtunud, (eemalda koor ja) tükelda nad pisemaks.
4. Lisa peeditükid hautatud õuntele.


5. Püreesta saumikseriga, lisa suhkur ja keeda umbkaudu 10 minutit. Sega pidevalt. Lõpus maitsesta vanillsuhkruga. Ettevaatust- püree kipub kohutaval kombel pritsima ja pliidiümbrus võib pärast keetmist välja näha nagu lahinguväli. Keetja nägu ja riided võivad samuti kenade punaste täpikestega kaunistatud saada :)


6. Täida püreega ettevalmistatud purgid, sulge õhukindlalt ja jahuta. Säilita jahedas.

Punane on kõige toredam värv!

Õuna-sibulasalat

Kuna lahkete õunahaldjate poolt meie juurde transporditud õunalaadung kohe üldse otsa lõppeda ei taha, otsustasime emaga Aive Luigela "Hoidistest" ka õuna-sibulasalati järele proovida. Rosinad tegid ta kohe eriliselt huvipakkuvaks!


"See on üks väga kahtlane hoidis...", tundus mulle, kui pliidi ääres veidi aega keenud salatit silmitsesin. Ema arvas samuti, et tegemist on millegi väga "huvitavaga". Kui me aga purkipanekust järele jäänud paari lusikatäit maitsesime, veendusime jällegi, et esmapilgul kahtlusi tekitavad toidud võivad lõppkokkuvõttes hoopiski need kõige-kõige maitsvamad olla!


Tõepoolest, õuna-sibulasalat on ülimalt hea asi! Ja võrreldes kõigi nende hoidistega, mille hakkimiseks ja keetmiseks tunde kulub, valmis see lausa hüperlihtsalt. Ei jää muud üle, kui teda mitte soojalt, vaid lausa kuumalt soovitada! Jõulud on ju juba siiapoole teel ning minu arvates oleks küll väga vahva kuuse alt purgitäis toredat õuna-sibulasalatit leida. Kingiidee-kingiidee! :)

Antud kogusest valmib umbkaudu 2,2 liitrit hoidist
Vaja läheb:

• 1 kg õunu
• 200 g sibulaid
• 2 punast paprikat
• 2 küüslauguküünt
• 1 kl rosinaid

Marinaad:

• 1 liiter vett
• 200-300 g suhkrut
• 2 sl 30% äädikat või 10 sl õunaäädikat
• 1 sl soola
• 1 sl sinepiseemneid

Kindlasti võiks hulka raputada ka veidi jahvatatud musta pipart ning tšillit!

Tegutse nii:
1. Eemalda pestud õuntel südamikud ning lõika nad ketasteks või sektoriteks. Mina lõikasin lihtsalt väiksema suurusega tükikesteks.
2. Lõika puhastatud sibulad ketasteks.
3. Puhasta paprikad seemnekojast ja lõika ruudukujulisteks tükkideks.
4. Tambi küüslauk puruks või tükelda pisikesteks kuubikuteks.
5. Pese rosinad.
6. Keeda maitseainetega marinaad, äädikas lisa lõpus. Kes soovib, võib, nagu minagi tegin, marinaadi hoopis kõigepealt keeta ning asjad kohe sinna sisse lõikuda, siis ei ole ka ohtu, et õunad pruunikaks tõmbuvad.

Kasutasime kahe punase paprikajuraka asemel hoopis kümmenkonda omaenda pisitillukest värvilist paprikalast

7. Sega kõik ained marinaadiga ja jäta paariks tunniks keedunõusse kaane alla jahedasse seisma.
8. Kuumuta salatit keema ja keeda vaiksel tulel 10-15 minutit. Mina keetsin teda isegi ligi 20 minutit, selle ajaga olid kõik komponendid kenasti pehmeks keenud.
9. Täida salatiga ettevalmistatud purgid, sulge õhukindlalt ja jahuta. Säilita jahedas.

Haara kahvel/lusikas ning löö purki, seejärel pista salat kas suhu, taldrikule või...

...hoopiski võileivale! :P

Mamma peedisalat

Tegemist on absoluutselt kõige-kõige parema hoidisega! Tegelikult ka! Lisaks peedile, mis salati küll ühtlaselt imeliselt punaseks värvib, sisaldab salat temale lisaks ka paprikat, tomatit, sibulat ja porgandit! Kõik head asjad koos ei saagi ju halba tulemust anda!


Meie sööme teda kõikvõimalikel viisidel: prae kõrvale, võileiva peale (nii tore on ülisuur hunnik salatit juustu- või singiviilu peale kuhjata!) ja niisama purgist. Ilmselt seetõttu ta nii uskumatult kiiresti otsa saabki. Tegemist on minu vanaema retseptiga, mistõttu olemegi teda ikka ja jälle mamma peedisalatiks kutsunud. Täpsema päritolu kohta paraku info puudub.


Salatikomponente meelde jätmiseks on samuti ülilihtne reegel: kõike 1 kg (va maitseained ja äädikas muidugi)! Tuleb tõdeda, et üksinda on seda salatit ikka päris kurnav teha (peenikese riiviga tegutsemine on paras treening!), seetõttu soovitaksin endale vähemalt ühe kompanjoni värvata. Salat valmib kiiremini ja vähesema vaevaga. Muidugi on koos ka lõbusam!

Kalavormi seltsis

Sellest kogusest valmib 7-8 pooleliitrist purki salatit
Vaja läheb:

• 1 kg punapeeti
• 1 kg paprikat
• 1 kg tomatit
• 1 kg sibulat
• 1 kg porgandit
• 3,5 sl äädikat
• Törts (oliivi)õli
• 4 sl soola
• 0,5 kl suhkrut
• 3-4 tl jahvatatud musta pipart
• Võib lisada ka küüslauku (keemise lõpus) või tšillit

Tegutse nii:
1. Riivi kooritud peet peenikeselt suurde keedupotti. Tee sama porgandiga.
2. Haki paprika ja tomat keskmise suurusega tükikesteks.
3. Haki ka sibul.

4. Lisa äädikas, õli, sool, suhkur ja pipar.
5. Keeda salatit pidevalt segades seni, kuni kõik komponendid kenasti pehmed on. Maitse! Kõige kauem läheb pehmenemiseks aega paprikal. Meil on tavaliselt keetmiseks kulunud umbkaudu tund või veidi enam.


6. Tõsta salat ettevalmistatud purkidesse, sule õhukindlalt ning säilita jahedas.

Hääästi mahlane!

Keldririiulid said veelgi värvilisa :)

Õuna-kõrvitsamoos

Ma tean küll, et kõik mõtisklevad, mida nende hiiglaslike hoidistamisärevuses ootavate kõrvitsapoistega ette võtta.

Meie igatahes valmistasime ühest toredast kirjust kõrvitsast koos õunte ning purustatud seemnekestega moosi, mis tuli hästi-hästi paks ning ka VÄGA magus, kuid sellegipoolest hästi maitsev! Ja mõnusalt suuretükiline!

Retsepti päritolu osas mingeid üllatusi ei ole, haarasin ta otse loomulikult Aive Luigela "Hoidisest".

Valmistasime topeltkoguse ning saime peaagu 6 pooleliitrist purki moosi
Vaja läheb:

• 1 kg hapusid õunu
• 3 kl tükeldatud kõrvitsat
• 0,5 kl purustatud kuivi kõrvitsaseemneid (asendasin päevalilleseemnetega)
• 500-600 g suhkrut (selle koguse peaks keedisesse uhama inimene, kellele üli-ülimagusat moosi soovib, üldjuhul peaks 400 g täiesti piisama)
• 1 tl kaneelipulbrit
• Vett

Riivitud sidrunikoor peaks õuna-kõrvitsamoosi samuti väga hästi sobima! Muidugi ka kõige toredam kardemon!

Tegutse nii:
1. Tükelda südamikest puhastatud õunad väiksemateks tükkideks.
2. Pane keedunõusse veidi vett, lisa õuna- ja kõrvitsatükid ning lase neil kaane all vaiksel tulel keema tõusta.

3. Sega juurde suhkur ning kõrvitsaseemned ja keeda vaiksel tulel, kuni kõrvitsatükid on klaasjad. Lisa ka kaneelipulber.



4. Täida moosiga ettevalmistatud purgid, sulge õhukindlalt ja jahuta. Säilita jahedas.

Kõrvits purki!

Vürtsikas ploomikompott

Hetkel vaatavad pea igas kaupluses vastu ülisuured ja -toredad ploomipoisid ning kuna meie enda aias kahjuks ühtki ploomipuud ei sirgu (veel!), ei saa neist mitte kilekotti haaramata ning tervet hunnikut sinna ladumata mööda kõndida. Sellest ka kompotiidee.


Talvel, kui akna taga torm ja tuisk tegutseb, on ju kõige vahvam temaga kohupiim või muu meelepärane üle ujutada ning neid koos rõõmsalt ampsata! :)

Retsept on järjekordselt pärit Aive Luigela "Hoidistest". Ainus muudatus (lisaks riivitud ingveri asendamisele veidikese jahvatatuga), mille autori antud juhendis tegin, oli kivide eemaldamine, kuna minu arvates on kompotti hiljem ilma nendeta palju-palju mugavam süüa. Õnneks tulevad kivid üldiselt ploomist ka väga hästi lahti ning nende eemaldamine ei nõua väga palju tööd ja vaeva.

Vaja läheb:

• 2 kg ploome

Siirup:

• 400 g suhkrut
• 3,5 kl vett
• 0,5 tl riivitud ingverit
  
• 0,5 tl purustatud kaneelikoort
• 0,5 tl purustatud nelki

Tegutse nii:
1. Pese ploomid ja lõika nad noaga pooleldi lahti. Nii, et kivi kenasti kätte saaks. Eemalda kivi ning aseta ploomid ettevalmistatud purkidesse. Raputa tühimike vähendamiseks. Kes kive eemaldada ei soovi, peaks ploomid tikuga läbi torkima ning samuti ettevalmistatud purkidesse laduma.


2. Keeda siirupit 10 minutit, kurna.
3. Vala ploomidele kuum siirup ja pastöriseeri purke algul 60-kraadises vees ja hiljem 80 kraadi juures 15-20 minutit. Jälgi, et ploomid ei laguneks.

Pastöriseerimiseks tuleb purgid suurde kaussi või potti tõsta (kaaned lahtiselt peale asetatud), nad alt ja vahelt kergelt riide või ajalehega vooderdada (et purgid vee mulisemise tulemusena üksteise vastu ei põrkuks ja katki ei läheks) ning pliidile kuumenema tõsta.
Temperatuuri kontrollimiseks kasutasin mina toidutermomeetrit, kuid 80-kraadine kuumus saabub umbes siis, kui vesi on korraks keema läinud ning seejärel on pliidikuumus 3-4 nõksu (olenevalt pliidist muidugi) madalamaks keeratud, et vesi enam väga ei muliseks. Ma arvan, et tempteratuuri ülitäpne jälgimine ei olegi ülitähtis, peaasi, et purgid ikka kuuma saaksid, kuid ploomid seejuures ei laguneks.


4. Keera kuumutatud purkidele kaas tugevasti peale ning aseta nad jahtuma. Säilita jahedas.

Kurkidega kaunistatud kaaned tahtsid vägisi ploomidele seltsi pakkuda :)