Õunaomlett

Tuleb taaskord nentida, et omlett ei pea alati soolane olema. Õunaomlett on nagu hästi-hästi mahlane ja tervislik kook! Ülinämma!

Retsept jõudis minuni Aive Luigela "Tervise kokaraamatu" kaante vahelt. Vähendasin tunduvalt suhkru kogust ning lisasin omalt poolt kohevuse jaoks törtsu vett. Loomulikult ei jätnud ma välja ka õunte suurimat sõpra kaneeli.


Vaja läheb:

• 5 õuna
• 5 muna
• 2-3 sl (kes suurim magusasõber on, võib veel rohkem panna) mett/rafineerimata roosuhkrut
• 4 sl piima
• 1-2 sl vett
• Kaneeli
• (Veidi võid)
• (Röstitud-jahvatatud linaseemneid)

Omlett valmib nii:
1. Tükelda kooritud õunad ja kuumuta pannil võis. Lisa kaneel ja sega läbi. Ma leian, et ei juhtu midagi, kui see etapp vahele jätta ning hakitud õunad lihtsalt kaneeliga segada ja magusa munasegu hulka kallata.
2. Klopi munad piima, vee ja mee/suhkruga lahti ning vala õuntele (või õunad segu hulka).
3. Prae omletti kaane all aeglasel tulel või ahjus õliga määritud vormis, kuni munad on hüübinud ning omlett ilus ja kohev.

Omlett on maitsvaim täiesti külmalt, kuid kes soovib, võib teda ka soojalt külma piima seltsis nautida!

Tomatiketšup

Koduketšup on kõige imelisem: ilma igasuguste kahtlaste aineteta, täiesti kodumaine ning maitseb fantastiliselt!


Retsept on pärit Aive Luigela "Hoidistest", kuid, nagu allpool mainitud, jätsin äädika lisamata. Pastinaagi või juurselleri asemel kasutasin aga edukalt porgandit.

Sain antud kogusest peaaegu 2l hoidist
Vaja läheb:

• 3 kg küpseid kodumaiseid tomateid
• 5 suurt sibulat
• 200 g pastinaaki, juursellerit või porgandit
• 1 küüslauk
• 2 punast paprikat
• 5 sl suhkrut
• 1 sl soola
• 1 sl paprikapulbrit
• 0,5 tl viie pipra segu
• 0,5 tl kajenni pipart
• Õli
• (1 kl õuna- või veiniäädikat)- mina jätsin välja, panin ainult 2-3 sl, kuna vastasel juhul oleks hoidis väga vedel jäänud

Ketšup valmib nii:
1. Tükelda tomatid, sibulad, paprikad, riivi pastnikaak, juurseller või porgand ja hauta keedunõus vähese õliga pehmenemiseni.
2. Lase u 20 min seista ning hõõru segu läbi sõela või püreesta saumikseriga. Mina soovitaksin kindlasti läbi sõela ajada, kuna sel juhul jääb ketšup ikka ketšupi moodi, ilma nahkade jm paksu massita.


3. Pane segu (pigem on tegemist lausa tomatimahlaga) keedupotti ja keeda tasasel tulel aeg-ajalt segades u 45 min või kauem, kuni vedelik muutub paksemaks.
4. 10 min enne keetmise lõppu lisa sool, suhkur ja teised maitseained. Maitsesta ketšup keetmise lõppedes läbi pressi surutud küüslauguga (ja äädikaga).
5. Tõsta kuum ketšup ettevalmistatud keeratava kaanega purgikestesse, sulge õhukindlalt ja jahuta. Säilita jahedas.

Ketšupit keetma!

Marjaomlett

Omlett ei pea ilmtingimata soolane olema! Magus marjaomlett maitseb fantastiliselt! Justkui kook. Äärmiselt tervislik kook!


Retsept on pärit Aive Luigela raamatust "Targalt toitudes terveks".

Vaja läheb:

• 1 kl värskeid või sügavkülmutatud marju (mina kasutasin segu vaarikatest, kividest puhastatud kirssidest ja mustadest sõstardest)
• 5 muna
• 2 sl vett või piima
• 2 sl rafineerimata roosuhkrut
• Õli
• (Kaneeli, röstitud jahvatatud linaseemneid)

Kui valmistad omleti ahjus:
1. Eralda munakollased valgetest.
2. Vahusta kollased suhkruga, valged niisama (tugevaks vahuks). Võid ka ainult valgete vahustamisega piirduda.
3. Lisa kollasemassile 2 sl vett või piima (, röstitud-jahvatatud linaseemned, kaneel) ning marjad. Sega ettevaatlikult hulka munavalgemass.
4. Kalla segu õliga määritud ümmargusse küpsetusvormi ning kaunista pealt veel mõne marjaga.


5. Küpseta 200 kraadi juures (vastavalt ahjule rohkem-vähem) seni, kuni omlett kohev ja täielikult hüübinud on. Minu ahjus kulus selleks umbes 45-50 min.
6. Omlett maitseb kõige paremini siis, kui ta on täielikult jahtunud ning veidi aega või lausa terve öö külmkapis seisnud.

Kui valmistad omleti (pooleldi või täielikult) pliidil:
1. Pane marjad vähese õliga kuumale pannile (ära lase mahlal välja imenduda!) ja kohe peale magus omletisegu.
2. Prae pannil kaane all tasasel tulel või aseta kuuma ahju (garanteerib kaunima ja kohevama lõpptulemuse).

Marjaomleti juurde sobib imehästi (meega segatud) kodujuust või kohupiim, kuid ta on imehea ja mahlane ka ilma igasuguste lisanditeteta ning sobib suurepäraselt hommikutee või -kohvi kõrvale!

Vanaema rabarberi- või õunakook

Tegemist on ülitervisliku, supermaitsva, mahlase, lihtsa ja õhulise koogiga, mida võib valmistada nii rabarberi kui õunaga!

Minu vanaema ei ole küll retsepti autor, kuid kook tekitas temas igatahes tohutut vaimustust!

Ka ema sattus enneolematusse koogisõltuvusse: küpsetisel ei lastud kohe kuidagi rahulikult laual jahtuda, pidevalt käidi noaga torkimas. Milline julmurlus!


Retsept on pärit Aive Luigela "Tervise kokaraamatust".

Vaja läheb:

• 1 kl või veidi rohkem täisteranisujahu
• 1 kl suhkrut
• 5 muna
• 2-2,5 kl peenestatud rabarberi- või õunatükke (sekka võib visata ka kividest puhastatud kirsse, vaarikaid, musti sõstraid vm marju)
• 2 sl head õli (nt oliivi- või kookosõli)
• 0,5 tl küpsetuspulbrit
• 2 sl kaneeli-suhkrusegu
• (Kardemoni!)

Kook valmib nii:
1. Puhasta ja tükelda rabarber või õunad ning sega õliga.
2. Vahusta munad suhkruga kohevaks, lisa küpsetuspulbriga segatud jahu.
3. Sega ettevaatlikult juurde rabarberi- või õunatükid.
4. Vala tainas võitatud ja jahu/kliidega üleriputatud või küpsetuspaberiga kaetud (lahtikäivasse) 24-28 cm läbimõõduga koogivormi.
5. Puista peale kaneeli-suhkrusegu.
6. Küpseta 180-kraadises kuumuses 25-30 min.
7. Söö soojalt piima või külmalt tee või kohvi seltsis. Kes soovib, võib serveerimisel ka vaniljekastme appi võtta.

 Suviseid ja tervislikke koogielamusi! :)

Piiskadekook

Piiskadekook on peaaegu nagu vana hea pisarakook, kuid tema põhi on täielikult täisterajahust ning rasvasisaldus veidi väiksem, olles seetõttu hoopis tervisesõbralikum.



Piiskadekooki võib valmistada nii rabarberi kui hapude õuntega.

Kook läheb seistes aina paremaks ja mahlasemaks! Sööjad leidsid, et kõige suurepärasemalt maitsesid kolm päeva külmas seisnud koogilõigud.

Retsept on pärit Aive Luigela "Tervise kokaraamatust". Väikeste muudatustena kasutasin õunte asemel rabarberit ning lisasin kaneeli.

Põhja jaoks läheb vaja:

• 2 kl täisteranisujahu
• 3 sl kookoshelbeid
• 0,5 kl suhkrut
• 4-5 munakollast
• 100 g võid
• 3 sl hapukoort
• 2 tl küpsetuspulbrit
• Noaotsaga soola

Täidis:

• 2 kl rabarberi- või õunatükke
• 2-3 sl suhkrut
• Kaneeli
• 4-5 munavalget
• 5 sl tuhksuhkrut

Kook valmib nii:
1. Vahusta või suhkruga, lisa ükshaaval munakollased, sool, hapukoor, küpsetuspulbriga segatud jahu ja kookoshelbed. Sega puulusikaga ühtlaseks tainaks.

2. Kata küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva koogivormi põhi (ja küljed) tainaga. Võta appi vees märjaks kastetud käed!

3. Küpseta 240-kraadises ahjus 15 min. Valmista samal ajal ette täidis.
4. Aseta rabarberitükid või õunaviilud ühtlaselt eelküpsetatud koogipõhjale, riputa peale suhkrut ja kaneeli ning küpseta veel 5-10 min, kuni rabarberid/õunad läbi kuumenevad.

5. Vahusta munavalged, millele lisa enne täieliku vahu valmimist tuhksuhkrut, ning tõsta laineliselt õunte peale.
6. Vähenda kuumust 170 kraadini ja küpseta, kuni munavalgetipud omandavad kergelt pruunika värvuse. See võib üsna kiiresti juhtuda, nii et tasub tähelepanelik olla!
7. Aseta kook külma kohta jahtuma ja oota piiskade teket. Küpsetis maitseb kõige paremini päev-paar pärast valmistamist!

 Lamps piisajahil :)

Tervislik rabarberi-kohupiimakook

Selle kohupiimase rabarberikoogi põhi on täielikult täisterajahust, seltsiks ka veidi täisterarukkihelbeid.

Kook maitseb hästi tee või kohvi kõrval ning vaniljejäätise seltsis. Ema arvas, et suurepärase magustoidu saaks ka siis, kui koogitükk kisselliga üle kallata! Parim on küpsetis mõned päevad pärast valmistamist.


Retseptis ette nähtud kogusest valmis VÄGA PAKS põhi, mistõttu vähendasin teda siia üles kirjutatud juhendis poole võrra.

Kohupiima võib julgelt rohkem lisada, kui retsept ette näeb!

Retsept on pärit Aive Luigela "Tervise kokaraamatust". Nagu mainitud, vähendasin põhja kogust poole võrra. Sama tegin ka suhkruga. Lisaks suurendasin veidi rabarberi hulka ning lisasin kaneeli.

Põhja jaoks läheb vaja:

• 0,5 kl täisterarukkihelbeid
• 1,5 kl täisteranisu- või kaerajahu (kaerajahu tasub panna ainult väike kogus, kuna ta kipub küpsetistele mõrkjat maitset andma)
• 1/3 kl suhkrut
• 50 g võid
• 3 sl hapukoort
• 0,5 tl küpsetuspulbrit
• 1 tl vanillisuhkrut

Katteks:

• 3-4 kl värskeid või sügavkülmutatud rabarberitükke
• 400 g (vähemalt, võib ka rohkem!) kohupiima
• 3 sl hapukoort
• 0,5-1 kl suhkrut
• 1 tl ingveripulbrit
• 1-2 tl kaneeli
• 3 muna
• Purustatud seemneid või pähkleid
• Kookoshelbeid
• (1-2 sl tärklist)- muudab kohupiimamassi tihkeks ja veidi tarretunuks, ehk isegi liiga tihkeks, seetõttu soovitaksin tärklise pigem välja jätta

Kook valmib nii:

1. Hõõru pehme või ja hapukoor suhkruga, sega ükshaaval juurde munad.

2. Sega hulka vanillisuhkru ja küpsetuspulbriga segatud helbed ning jahu.

3. Lase taignal 1h külmkapis seista.

4. Laota tainas ühtlasel lahtikäivasse küpsetusvormi (mille põhi on küpsetuspaberiga kaetud) või ahjuplaadile ja pane 240 kraadi juurde 10 min eelküpsema.

5. Sega katte jaoks kohupiim (tärklise,) suhkru, hapukoore ja munakollasega.

6. Vahusta valged tugevaks vahuks ja sega kohupiimasegusse.

7. Kata sellega eelküpsetatud põhi, laota peale ingverpulbri ja kaneeliga segatud rabarberitükid ja raputa peale purustatud seemneid, pähkleid ja kookoshelbeid.

8. Küpseta 200 kraadi juures u 30 min. Et põhi krõbedam jääks, võid ahju lõpus korraks ka altküpsetuse režiimile keerata.

9. Lase koogil vähemalt pool päeva külmas jahtuda. Küpsetis läheb seistes aina paremaks!

Rabarberis on rohkelt C-vitamiini ja kaaliumi. Lisaks veel B-rühma vitamiine, kaltsiumi, fosforit ja rauda!

Nõgesepannkoogid

Haarasin eile koduaia tagant pundi hästi vitamiinirikkaid nõgeseid ning valmistasin neist täna hommikul imetabased kohevad pannkoogid! Mulle maitsesid igatahes üliväga!

Mmmmm...moos koduaia põõsa küljest nopitud mustadest sõstardest!

Nõgesepannkoogid on 100% täisteradest- pool teraviljasaadusest moodustab täisteranisujahu ning ülejäänu täisterakaerahelbed.


Eriti hästi maitsevad pannkoogid omatehtud maitsestamata jogurti ja meelepärase (toor)moosiga. Kodujuust sobib samuti pannakate seltsi suurepäraselt!


Toredad pannkoogikaaslased on ka mesi, toorjuust, kohupiimakreem, puuviljasalat vms. Loomulikult ka kõikvõimalikud seemnepoisid! :)


Kõige kasulikum oleks nõgest muidugi suurema kuumutamiseta (ainult korraks keeva veega üle kallatult) tarbida, kuid ega ta pannkookideski ju väga meeletult kuuma saa (võrreldes tunde ahjus küpsevate kookide-pirukatega).


Retsept on taaskord pärit Aive Luigela "Tervise kokaraamatust".

Antud kogusest valmib u 10 kooki
Vaja läheb:

• 1 kl (2,5 dl) keefirit või petti (sobib ka maitsestamata jogurt)
• 1,5 dl täisterakaerahelbeid
• 1,5 dl täisteranisujahu
• 0,5 tl söögisoodat
• 1 muna
• 1 sl (oliivi)õli
• 1 sl hakitud tilli (võib ka välja jätta)
• Meresoola, rafineerimata suhkrut
• Oliiviõli praadimiseks
• (Röstitud jahvatatud linaseemneid)
  

Pannakad valmivad nii:
1. Sega helbed peti või keefiriga ja lase 10 min paisuda.
2. Sega jahu sooda, soola ja suhkruga ning lisa helbesegu. Võid hulka puistata ka veidike röstitud jahvatatud linaseemneid.
3. Vala nõges sõelal kuuma veega üle, lase veidi jahtuda ja haki tema küljest nopitud lehed peenikeseks.


4. Sega nõges (, till) ja õliga lahti klopitud munad tainasse. Kui tainas esialgu liiga paks on, võid lisada törtsu vett.


5. Küpseta koogid väheses oliiviõlis keskmisel kuumusel helepruuniks.


Mittenakkuva panniga võib kooke ka täitsa ilma õlita küpsetada proovida, kuid mina panin seekord ikka õli ka. Mitte meeletult palju, kuid veidi siiski. Viimased paar kooki küpsetasin aga peaaegu kuival pannil ja tulid ka täitsa kenasti välja.


6. Söö moosi, maitsestamata jogurti, kodujuustu, mee, seemnete või muu meelepärase seltsis! Nagu pannkookide puhul ikka, maitsevad nad hästi nii soojalt kui külmalt.

Lampsidele on väike rohulisand koogi sees eriliselt meelepärane! :)

Marineeritud peet

Marineeritud peet sobib igaks olukorraks! Nii prae kõrvale, võileiva peale, sushi vahele, niisama nälja kustutamiseks kui ka kõige-kõige maitsvamate lõhehakkliha-Lindströmide sisse hakkimiseks!

Mu isa ei ole vist ühestki hoidisest nii vaimustunud olnud kui sellest marineeritud peedist. Ka vanaema kiitis maitstut taevani. Nurinat ei ole ma marineeritud peedi aadressil igatahes veel kuulnud! :)

Retsept on pärit Aive Luigela "Hoidistest", kus ta troonib peedisalati nime all. Suhkrut ma küll päris nii palju ei lisanud, kui retsept ette nägi, kuna terve klaas on minu arvates veidike liiga palju. Aga eks igaüks ise otsustab, kui magusat hoidist soovib.


Antud kogusest valmib u 2,4l hoidist
Vaja läheb:

• 2 kg keedetud või ahjus küpsetatud (küpsetamisjuhend allpool) peeti
• 1 tl köömneid

Marinaad:

• 0,5-1 kl suhkrut (kes soovib magusamat hoidist, pangu rohkem, kes mitte nii magusat, vähem; peet on ise samuti magus!)
• 1 sl purustatud nelgi, pipra, pimendi ja loorberi segu (kes soovib, võib hulka visata ka nt kaneelikoore)
• 0,5 kl õunaäädikat või 2 sl 30% äädikat
• 1 sl hakitud punet või aedmajoraani

Hoidis valmib nii:
1. Keeda marinaad 0,5 l veest ja maitseainetest. Keetmise lõpus lisa ka õunaäädikas/äädikas. Kurna.
2. Lõika kooritud peet õhukesteks viiludeks.

 

3. Keeda viile koos maitsetaimede ja köömnetega mõned minutid marinaadis.
4. Tõsta salat koos marinaadiga ettevalmistatud purkidesse, sulge õhukindlalt ja jahuta. Säilita jahedas.

PS! Ahjus peedi küpsetamine on imelihtne:
1) Haara poest mõned ilusad kõvad peedid.
2) Koju jõudes pese nad kenasti puhtaks, koori ja kui peedid on suuremat sorti, lõika pooleks.
3) Mässi iga poolik eraldi fooliumisse nii, et ta oleks üleni kaetud.
4) Küpseta peete 250-kraadises ahjus seni, kuni nad noaga katsudes pehmed on (umbes tunnike või veidi enam, olenevalt ahjust ja peedist). Muidugi ei tohiks peedid täitsa plödid olla, kuna lähevad seistes veel veidi pehmemaks.
5) Eemalda foolium kohe, kuna muidu hakkab ta oma kahjulikke osakesi peetidele jagama. Lase peetidel jahtuda ning säilita seejärel külmikus õhukindlalt suletavas anumas.

Mmmm...marineeritud peet!

Õuntega hautatud maks

Ma tean, et maks tekitab paljudele vastumeelsust, kuid mulle sümpatiseerib ta igatahes väga! Lisaks heale maitsele on maksas rohkelt rauda ning A-, B- ja D-vitamiini!


Mäletan, et lapsepõlves oli mamma valmistatud maksakaste minu absoluutne lemmiktoit ning ta valmistas seda iga kord, kui talle Tartusse külla sõitsin.


Õuntega hautatud maks on veel parem kui tavaline maksakaste ja valmib täitsa ilma väärtusetu valge nisujahuta! Õunad muudavad hautise hästi mõnusalt magusaks ja mahlaseks. Uskumatult maitsev!


Retsept on pärit Aive Luigela "Tervise kokaraamatust".

Vaja läheb:

• 500-600 g maksa
• 2 sl oliivi- või kookosõli
• 3 sibulat
• 5 õuna
• 1 sl täisterajahu
• 1,5 kl vett
• (0,5 kl õunamahla)
• 3 sl maitsestamata jogurtit, toorjuustu või hapukoort (jogurtit kasutades võib lõpus veidi jahu juurde segada, kui kaste liiga vedel jääma kipub)
• Aedpeterselli, tilli, rohelist sibulat, salatkressi vms

Roog valmib nii:
1. Pese maks, puhasta kelmetest ja lõika väikesteks kuubikuteks.
2. Paneeri kuubikud jahus ja pruunista kergelt pannil või poti põhjas õlis.
3. Lisa kuubikuteks lõigatud õunad ja hakitud sibul ning hauta neid veidike koos maksaga. Sega ettevaatlikult.


4. Vala peale vesi (hautis peab olema kaetud) ja soovi korral ka õunamahl. Lisa maitseained. Kui kasutasid maksa pruunistamiseks panni, võid kõik komponendid nüüd kaanega kastrulisse või potti ümber valada. Kaanega kastmepanni puhul pole see aga tarvilik.
5. Hauta õunu, masa ja sibulat kaane all 10-15 min ehk seni, kuni kõik komponendid on pehmed.
6. Lisa kõige lõpus jogurt, toorjuust või hapukoor ning lase hautisel veel korraks keema tõusta.
7. Söö värske kurgi-, peedi- või tomatisalatiga ning rohke maitserohelisega. Soovi korral haara juurde ka paar kartulit, keedetud riisi või täisterapastat.

Maks on tõeliselt tore! Eriti õuna ja sibula seltsis :)

Kurgikeeks

Valmistasin mammale, teades, et ta on suur kurgi- ja magusasõber, emadepäevaks hästi mahlase, maitsva ja tervisliku kurgikeeksi. Ta oli väga vaimustunud!


Maitsesin ka ise ühe väikese ampsu ja keeks oli tõepoolest ülimahlane ja hästi värske mekiga! Kuigi arvasin, et kurk küpsetisele iseenesest väga maitset ei anna, siis tegelikult oli teda väga hästi tunda. Positiivses mõttes!


Minu jaoks, kes ma üldjuhul magusat ei tarbi, oli tegemist ikka ülimalt suhkruse suutäiega (tänu võõbale ja pea 0,75 kl tainasse uhatud magusainele), kuid megamaiasmokast vanaema liigse magususe üle küll ei kurtnud. Retseptis ette nähtud 1 kl on minu arvates aga selgelt liiga palju.


Retsept on pärit Aive Luigela raamatust "Targalt toitudes terveks II".


Vaja läheb:

• 1 kodumaine pikaviljaline salatikurk
• 3 muna
• 0,5-1 kl suhkrut (kõige tervislikum on kasutada rafineerimata roosuhkrut)
• 125 g (u 1,35 dl) oliiviõli vm head õli
• 1 tl kaneeli
• 1 tl kardemoni
• 0,25 tl muskaatpähklit
• 0,25 tl jahvatatud nelki
• 3 sl jahvatatud (röstitud) mandleid
• 1,5 kl täisteranisujahu
• 2 tl küpsetuspulbrit
• Terake meresoola
• (Riivitud sidrunikoort)
  

Kate:

• 3-4 sl toorjuustu
• Tuhksuhkrut
• Hästi natuke kurgimahla
• Õhukesi kurgiviile
  

Keeks valmib nii:
1. Pese ja riivi kurk. Eralduv mahl kalla väikesesse anumasse.


2. Hõõru/mikserda munad suhkruga vahule, lisa pidevalt segades/mikserdamist jätkates vähehaaval õli ja maitseained.
3. Sega hulka mandlijahu ja küpsetuspulbriga segatud jahu vaheldumisi riivitud kurgiga.


4. Määri keeksivorm võiga ja puista üle kliide ja/või jahvatatud linaseemnetega.


5. Kummuta tainas vormi ja küpseta 180-kraadises ahjus umbes üks tund või seni, kuni puutikk jääb proovimisel puhtaks.
6. Lase valmis keeksil veidi vormis seista, kummuta õrnalt välja ja lase restil, taldrikul või lõikelaual jahtuda.


7. Sega tuhksuhkur tsipakese kurgimahlaga ning lisa toorjuust. Sega ühtlaseks massiks. Lisa vajadusel veel veidi vedelikku või suhkrut. Kanna võõp (veel sooja*) keeksi peale ja külgedele.
*Minu arvates on glasuuri jahtunud keeksile palju mugavam kanda. Segu peaks olema üsna paks, kuna vastasel juhul voolab ta lihtsalt keeksi pealt maha. Mina tegingi alguses ohtralt mahla lisades vea ning seetõttu jäi mul päris palju võõbamaterjali järele.
8. Jahtumisel kaunista keeks õhukeste kurgiribade- või ratastega.


9. Säilita külmkapis.

Ampsa tee või kohvi kõrvale! ;)