Köögiviljapätsikesed

Kuna olen viimasel ajal suur köögiviljasõber ning nende niisama ahjus küpsetamine juba natuke liiga tavapäraseks muutus, otsustasin proovida hoopistükkis köögiviljakotlette. Nüüd olen neid juba lausa kolm korda teinud ning võiks öelda, et olen vist jälle ühe hirmsa-hirmsa sõltuvuse küüsi sattunud.
Nad on täiesti imemaitsvad! Mahlased ja magusad ja head. Ja ega nende tegemiseski midagi väga keerulist ei ole. Puhas lõbu! Pätsikesi võib muidugi teha just endale meelepäraste juurviljadega, kuid jagaksin siinkohal enda leiutatud retseptikest.

Antud kogusest sain kaks väiksemat plaaditäit kotlette.

Enne ahju sisenemist

Vaja läheb:

• 1 suuremat sorti kaalikas
• Umbes veerand suuremat kapsapead
• 2 porgandijurakat
• Üks keskmist sorti sibul
• Küüslauguküüs
• Veidike rohelist sibulat (ei ole kohustslik, kuid annab head maitset)
• 1 muna
• 2 sl nisukliisid
• 2-3 sl täisterarukkihelbeid
• (Kes soovib, võib kahe eelnimetatu asemel taina sidumiseks muidugi ka jahu kasutada- täisteranisu või -rukkijahu nt)
• Soola
• Pipart
• Muid maitseaineid (sobivad nt küüslaugupipar, basiilik, till, pune, basiilik, tšilli)
• Paneerimiseks täisterakaerahelbeid, - rukkihelbeid ja/või nisukliisid, sobib ka riivleib

Pätsikeste valmistuskäik:
1. Juurviljapoisid ja -tüdrukud tuleks koorida, tükikesteks lõigata ning ahjus pehmeks küpsetada. Kes soovib, võib muidugi ka potis hautada/keeta. Mina olen alati ahju pistnud. Fooliumi alla (lõpu eel tuleks foolium eemaldada ning neil veidike ka pruunistuda lasta). Vett peab ka muidugi alla valama. Ahjus veedavad nad ikka kenad paar-kolm tundi.
2. Kui juurviljad on küpsenud/pehmed, lase neil jahtuda. Kas või järgmise päevani.
3. Vahepeal võiks sibula suuremateks tükikesteks hakkida, küüslaugu juurde pressida ning pannil pehmeks hautada või pruunistada. Mina lisasin alguses veidike oliiviõli ning seejärel hautasin sojakastmes, kuhu lisasin ka paprikapulbrit.
4. Püreesta jahtunud juurviljad saumiksri abil (või blenderis/köögikombainis). Esimesel korral, kui saumikser minu majapidamisse veel tekkinud ei olnud, tampisin mina neid aga hoopistükkis pudrunuiaga. Jäid küll veidi suuremad tükid, kuid kotletid tulid sellegipoolest väga head.
5. Lisa püreele muna, nisukliid, rukkihelbed, hakitud roheline sibul ja maitseained ning sega läbi. Võid jätta natukeseks seisma, et segu natuke taheneks ning hiljem paremini kokku jääks, kuid võib ka kohe helvestes veeretama hakata.
6. Pane ahi 200 kraadi juurde sooja.
7. Kalla taldrikule meelepäraseid paneerimisaineid (nisukliisid, kaerahelbeid, riivleiba või rukkihelbeid). Võta kausist kätega juurviljasegu ning vormi endale meeldiva suurusega pätsike, veereta seda helvestes/kliides/riivleivas ning aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
8. Tee nii kõigi pätsikestega.
9. Lükka kotletid ahju ning küpseta seni, kuni nad on kõvemaks (seest jäävad nad siiski väga meeldivalt pehmeks!) ning pealt pruunikaks läinud. Minu ahjus võttis see umbkaudu pool tundi. Vahepeal tuleks neid üks kord ümber pöörata.
10. Tõsta pätsikesed ahjust välja ning asu kohe kahvliga kallale või söö hiljem jahtunult. Minule meeldivad nad kõige rohkem järgmisel (ja ülejärgmisel ja üle-ülejärgmisel...) päeval, kui nad täiesti külmad on.

Helbed, mille sees kotlette veeretatud on, lähevad ahjus mõnusalt krõbedaks! Enim meeldisid mulle need, mis kaerahelbeümbrises olid.
Süüa meeldib mulle neid kõige rohkem majoneesiga ja üldse ilma mingi lisandita, kuid kindlasti on nad head ka mõne kastme või maitsestamata jogurti/hapukoorega.
Sobivad hästi lihtsalt leiva peale või näpu vahelt näksimiseks (seetõttu on neid mugav ka nt piknikule või tööle/kooli kaasa võtta), samuti on ideaalsed prae kõrvale hammustamiseks. Pätsikesed säilivad külmkapis kenasti ja üpriski kaua. Kuigi nad on niivõrd head, et vaevalt, et neil seal üle paari päeva olla lastaksegi :)

Elagu juurviljad!