Õuna-sibulakaste

Õuna-sibulakastme näol on tegemist hästi lihtsasti valmiva maitsva hoidisega, mis peaks sobima imehästi nii liharoogade kui ka üleüldiselt praadide kõrvale ning ka leiva/saia peale määrimiseks. Juustuga on ta samuti suur sõber! Vähemasti minu arvates ;)


Retsept on muidugi jälle pärit Aive Luigela "Hoidistest".


Antud kogusest valmib 1,6 liitrit kastet
Vaja läheb:

• 1 kg hapusid õunu
• 500 g sibulaid
• 5 sl riivitud ingverit (kuna mina ingverisõber ei ole, jätsin ta välja ning asendasin vaid 0,5 tl jahvatatud ingveriga)
  
• 200-250 g suhkrut
• 0,5 tl jahvatatud valget pipart
• 1 kl õuna- või veiniäädikat
• 0,5 tl soola

Tegtuse nii:
1. Haki õunad koos koorega.


2. Puhasta sibulad ning haki nemadki.
3. Vala õuna- või veiniäädikas keedunõusse, pane juurde kõik ülejäänud ained ja keeda tasasel tulel kaaneta nõus pidevalt segades paksuks. See võtab umbkaudu 30-35 minutit.


4. Tõsta kaste kohe ettevalmistatud purkidesse ning sulge õhukindlalt. Säilita jahedas.

Kaste on mõnusalt paks ja sibul krõmpsub toredasti hamba all!

Röstitud Saib + juust + õuna-sibulakaste = :P

Kartuli-suvikõrvitsa-lõhehakklihavorm

Olen juba ammu tahtnud lõhehakklihaga mõnd toredat vormirooga katsetada ning kuna vanaema oli meile jällegi lahkelt kartuleid ja tomateid jaganud ning meie enda aiamaa väsimatult üha uusi suvikõrvitsaid annab, otsustasingi kõigist komponentidest midagi kokku klopsida.


Tuleb tunnistada, et kokku tuli üks üllatavalt maitsev roog! Lihtne, tervislik ja toitev! Ja hästi-hästi mahlane! Aluspõhja kartulid imbuvad mõnusasti headest rasvadest pungil tomati- ja paprikamaigulisest hakklihavedelikust läbi. Nämm! Muidugi võib lõhehakkliha soovi korral ka tavalisega hakklihaga asendada.


Vaja läheb:

• 1 pakk külmutatud lõhehakkliha
• 1 suvikõrvits
• 2 tomatit
• 1 paprika (mina noppisin aknalaualt kolm tillukest toredat minipaprikat)
• 2 küüslauguküünt
• 1 sibul
  
• Kümmekond keskmise suurusega (värsket) kartulit või nii palju, et vormi põhi kenasti kaetud oleks (see oleneb sellest, kui suurt vormi kasutad)
  
• Veidi oliiviõli praadimiseks
• 2 muna
• Veidi piima
• Riivjuustu või juustuviilakaid
• Sidrunipipart
• Soola
• Jahvatatud musta pipart
  
• Värskeid ürte (basiilik, pune, till)
• Paprikapulbrit
• Jahvatatud tšillipipart
  

Tegutse nii:
1. Keeda kartulid poolpehmeks.
2. Pane ahi 225 kraadi juurde (hiljem võib ahjukuumuse ka 250 kraadini tõsta) sooja ja määri vorm kergelt õliga.
3. Haki tomat ja paprika pisikesteks kuubikuteks.
4. Haki sibul ja pressi küüslauk, pruunista neid veidi oliiviõlis.
5. Lisa ülessulanud lõhehakkliha ning hauta veidi.
6. Lisa ka tomati- ja paprikakuubikud ning lase segul koos veel mõned minutid haududa.
7. Maitsesta hakklihasegu soola ning sidrunipipraga. Võid lisada ka veidi jahvatatud tšillit.
8. Jäta segu veidikeseks kõrvale.
9. Tükelda kartulid (lõika ringikujulise läbilõikega viiludeks) ja lao vormi põhja. Puista üle soola, ürtide ning paprikapulbriga.
10. Tõmba suvikõrvitsast juustu- või koorimisnoa abil pikad ribad. Lao umbes pooled neist kartulite peale, maitsesta soola, pipra ning ürtidega.
11. Suvikõrvitsakihi peale kalla eelnevalt hautatud ja maitsestatud hakklihasegu.
12. Kõige peale lao ülejäänud suvikõrvitsaribad, raputa pinnale veel veidi soola ja pipart.
13. Klopi munad piimaga lahti ning kalla vorm sellega üle. Võid talle suvikõrvitsaribade vahele valgumisel veidi noaga abiks olla.
14. Aseta vorm ahju ning küpseta umbes 30-45 minutit (olenevalt ahjust). Lõpu eel puista peale ka riivjuust või tõmba juustunoa abil liistakad ning aseta need vormi pinnale.
15. Söö soojalt ning haara kõrvale mõned marineeritud kurgi lõigukesed või muud toredat kurgihoidist! Väike kiht kodust õunasinepit ei tee samuti paha!


Ketšupit, majoneesi ega muud kastet ma väga kõrvale võtta ei soovitakski, kuna vorm on ise niivõrd maitsekas ja mahlane, et igasugune kastmelisand tegutseks lihtsalt maitsetapjana.

Pealmine suvikõrvitsa-juustu kiht oli niivõrd hea, et arutasime emaga omakeskis, kui maitva vormiroa saaks ainult vaheldumisi laotud suvikõrvitsa- ning juustuviiludest...Tegemist oleks lausa delikatessiga :P

Heeringa-leiva ampsud

Minu arvates on heeringa-leiva-tomati ampsu puhul tegemist ühe lihtsaima ja maitsvaima suupistega üldse! Esimest korda võlus ta mind sugulase sünnipäeval, kuhu teda terve vaagnatäis valmistatud oli ja enne, kui ma esimese snäkikese suhu olin pistnud, ei osanud küll arvata, et ta kohe nii hästi ja sõltuvusttekitavalt maitsta võiks.


Nüüd olen teda juba mitmete koosviibimiste ning sünnipäevade puhuks valmistanud ning tundub, et heeringal ja leival on nii maagiline kooslus, et ta maitseb pea igaühele. Tomat paneb muidugi i-le punkti, kuna ta mahendab heeringa soolasuse kenasti ära ning on mõnusalt mahlane.


Samu snäkke võib ka hoopis kartuli või peediga teha. Lihtsalt tuleb alumiseks kihiks leiva asemele torgata kas keedu- või ahjukartul või hoopiski keedetud peet. Maitsev suupiste igatpidi.


PS! Meessugupoolele õlle kõrvale võib antud suupistet kohe ülima julgusega valmistada! See läheb neile väga hästi peale. Isa ja tema sünnipäevaliste peal järele katsetatud :)

Vaja läheb:

• Heeringafileed (kellele meeldib tavaline soolaheeringas, võib seda kasutada, kes soovib suitsust mekki, haaraku suitsumaitseline, võib ka kasutada hoopiski marineeritud heeringat)
• Kirsstomateid
• Leiba (enda küpsetatud leib, must leib, täisteraleib vms)
• Sinepit
• Mõnd toredat maitseainet (nt küüslaugupipar või sidrunipipar, ka till on tore)

Toimi nii:
1. Pese tomatid ning haki nad pooleks.
2. Haki heeringas pisemat sorti tükkideks.
3. Haara leivaviil, määri sellele õhuke kiht sinepit ja lõika meelepärase suurusega tükikesteks.
4. Lao leivatükikese peale esmalt heeringas...


...ning seejärel poolik kirsstomat. Kinnita kokteilitikuga.


5. Jäta tegevust senikaua, kuni kogu kokkuostetud snäkikraam ära on kasutatud!
6. Enne serveerimist raputa peale ka oma lemmikmaitseainet. :)

Tikuvõileivaarmee

Suupisted võib ka juba varem valmis teha ning külmkapis kaanega suletava karbikese sees säilitada. Mina olen nad mõnel korral ka juba eelmisel päeval valmis teinud- snäkid peavad end väga kenasti üleval ning maitsevad ka mitu päeva hiljem ülihästi!

Suvikõrvitsapirukas

Kohtasin Toidutares seda paljukiidetud suvikõrvitsapirukat ning kuna meie aiamaa praegusel ajal hästi lahkelt suvikõrvitsaid jagab, otsustasingi ta järele proovida. Väikeste tervislike muudatustega. ;)
Pirukas maitses väga hea- oli ülimalt mahlane ja mõnus!

Muudatustest rääkides: esimesel korral valmistasin piruka peaaegu täpselt retsepti järgi, kasutades jahuna pooleks odra- ning kaerajahu (täistera loomulikult) ja pannes 1 dl asemel 0,75 dl õli. Oliiviõli muidugi.
Järgmisel korral vähendasin õli koguse 0,25 detsiliitrini, asendades ülejäänu hoopiski piimaga. Tulemus oli täpselt sama hea kui esimesel korralgi, seega ei leia ma küpsetise üleõlitamisel mingit funktsiooni ning leian, et väike sörts (nt 0,25 dl) oliiviõli on täiesti piisav.

Riivjuustu võib pirukasse tõepoolest veidi või kes soovib, ka hoopis palju rohkem lisada, kui retseptis antud on. Juust on ju ülitore! Samuti sobivad suvikõrvitsa seltsi kindlasti singitükikesed või mõni muu lihaline. Ma usun, et ka suitsukanakuubikud oleks üpriski vahvad! Muidugi ei saa lisamata jätta ka ürte!

Vaja läheb:

• 1 kg suvikõrvitsat (võib ka veidi suurem kõrvitsapoiss olla)
• 1 sibul
• 50-100 g (või veel rohkem) riivjuustu
• 4 muna
• 2 dl jahu (kasutagem ikka täisterajahu!)
• 0,25 dl oliiviõli
• 0,75 dl piima
• 1,5 tl soola
• 0,5 tl musta pipart
• Värskeid hakitud ürte (basiilik, pune, till vms)

Tegutse nii:
1. Riivi suvikõrvits jämedalt (või lõika peenteks viiludeks). Kui suvikõrvits on nii küps, et sisaldab suuri seemneid, tuleks need enne riivimist eemaldada. Kellel viitsimist, võiks kohe alguses riivmassist käte vahel veidike vedelikku välja pressida, kuna vastasel juhul ujub pirukas hiljem mahlas.
2. Haki sibul tükikesteks.
3. Klopi munad lahti, lisa piim ja õli, jahu ning riivitud juust. Maitsesta soola, pipra ja ürtidega. Sega korralikult läbi.
4. Sega kokku sibula ja suvikõrvitsaga. Kes eelnevalt vedelikku välja ei pressinud, võib nüüd lusika abil teda natuke vähendada.

5. Kalla segu vormi...

... ning küpseta 200-kraadises ahjus, kuni pirukas on pealt kenasti pruuniks läinud. Mul kulus selleks isegi üle tunni, kuid olenevalt ahjust võib ka ta hoopis kiiremini valmida.

6. Lase pirukal veidi jahtuda, eemalda vormis ning lõika tükikesteks või sektoriteks. Mulle maitses ta külmalt isegi rohkem kui soojalt, kuid maitsev on küpsetis mõlemal moel. :)

Peale sobib hästi õrn kiht sinepit! Eriti hästi muidugi endavalmistatud õunasinep.

Lao karbikesse ning pista külmkappi teiste toiduainetega sõbrunema. Ta säilib seal mitmeid päevi, kaotamata kübekestki oma värskusest! :)

Värske kartuli vorm

Leidsin selle retsepti augustikuu Oma Maitset sirvides ning kuna vanaema oli meile just terve hunniku värskeid kartuleid kaasa pakkinud, otsustasingi poest lisaks veel purgitäie oliive ja kappareid haarata ning ta kohe järele proovida!

Ta tuli välja niivõrd maitsev, et kuna mul jäi veel pool purki oliive järele ning riiulis seisab ka veel üks avamata purgitäis kappareid, teen seda vormi kindlasti õige pea uuesti!


Tegemist on väga lihtsa ja kiire argiroaga, mida võib süüa nii koos mõne lihalisega või täitsa niisama! Kapparid on ülitoredad ning olenemata sellest, et ma ei ole kunagi eriline oliivisõber olnud, sõin neid siin roas täitsa hea meelega.

Värsked ürdid annavad roale samuti palju juurde. Kui neid aga parajasti ei leidu, võib värsked loomulikult ka kuivatatutega asendada. Minul oli ka valge veini äädikas just otsa saanud ning kasutasin tema asemel hoopis palsamiäädikat. Ajas asja väga edukalt ära.


Antud kogusest jätkub neljale näljasele
Vaja läheb:

• 1 kg kartuleid
• Peotäis värskeid kappareid
• 2 peotäit musti kivideta oliive
• 1 sl tüümianilehti
• Väike punt rosmariini
• 6 sl extra virgin'i oliiviõli
• 1 sl valge veini äädikat
• Soola, pipart

Toimi nii:
1. Kuumuta ahi 240 kraadini.
2. Keeda kartulid peaaegu pehmeks, nõruta ja poolita.
3. Kata ahjuvorm küpsetuspaberiga ning lisa sinna kartulid, kapparid, oliivid, ürdid, peaaegu kogu õli ja sool-pipar.
4. Sega, pigistades kartuleid veidi katki.
5. Sega ülejäänud õli äädikaga ja vala vormiroale. Küpseta 40 minutit.

Kõrvale on tore võtta mõnd kastet või ketšupit :)

(Suvi)kõrvitsapitsa

Kõrvitsad on alles valmimisjärgus ning vallutavad oma massiivsusega aiamaaterritooriumi, kuid suvikõrvitsad on juba täitsa söögikõlbulikud ning trügivad vägisi kööki. Seetõttu otsustasin Aive Luigela "Targalt toitudes terveks" esimesest osast leitud kõrvitsapitsa esialgu hoopis suvikõrvitsa baasil valmistada.


Ma arvan, et see pitsa peaks küll kõik pitsade ebatervislikkusele vihjavad müüdid kummutama! Koostisosadele pilku heites on tegemist lausa tervislikkuse etaloniga! Mina valmistasin põhja täisterakaerajahust ning see jäi imeliselt pehme ja õhuline! Täiega mõnus! Ka ülejäänud pitsasööjad olid põhjast vägagi vaimustunud.


Ka kattematerjal oli ülimalt maitsev! Suvikõrvits ja klaasjaks hautatud sibul koos juustu, tomati ja rohkete ürtidega. Kõige tipuks veel rohke karri ja broilerimaitseainega pruunistatud kanafileekuubikud. Mmm..!


Muidugi võib sellesama põhja ka hoopis teistsuguste, nt klassikaliste pitsakomponentidega üle kuhjata. Mis iganes kellelegi meeldib. Soovitaksin igatahes kindlasti järele proovida!

Põhja jaoks läheb vaja:

• 1 kl vett/piima
• 3-4 kl täisteranisu- või kaerajahu (originaalis peaks jahu kuluma vaid 2,5 kl, kuid minul oli ta siis küll veel väga nätske ning pidin üpriski palju jahu juurde lisama)
• 1 muna
• 20 g pärmi
• 3 sl õli
• 0,5 tl soola

Katteks:

• 150 g sinki, hakkliha, kanatükikesi vms
  
• 3 sibulat
• 3-4 kl kõrvitsakuubikuid/suvikõrvitsakuubikuid/riivitud suvikõrvitsat
• 3 sl vürsikat tomatikastet või ketšupit (võib isegi rohkem panna)
  
• Värsket tomatit
• 1 kl riivitud juustu
• Soola
• Valget pipart
• Ürte (basiilik, pune, tüümian vms), võib muidugi kasutada ka lihtsalt pitsamaitseainet
• Veidi õli praadimiseks

Tegutse nii:
1. Hõõru kausis pärm vähese veega vedelaks.
2. Lisa ülejäänud vedelik, lahtiklopitud muna, õli, sool ja jahu.
3. Sega sitkeks tainaks, lisades jahu seni, kuni tainas käte ja kausi küljest kenasti lahti tuleb.
4. Vooderda ahjuplaadi põhi (ja äär) tainaga. Tal ei ole vaja lasta kerkida. Tainas kerkib hiljem ahjus niigi.
5. Katteks lõika sink peenteks tükkideks ja prae kergelt koos hakitud sibulaga, kuni sibul muutub klaasjaks.
6. Tükeldatud kõrvits hauta vähese soolaga maitsestatud vees poolpehmeks. Suvikõrvitsa puhul tuleks ta lihtsalt jämedalt riivida ning käte vahel võimalikult palju vett välja pigistada (kuna muidu ujutab ta taina niivõrd üle, et see ei pruugi korralikud läbi küpseda).
7. Määri tainale vürtsikat tomatikastet või ketšupit. Mina kaustasin veidi ketšupit ning veidi rabarberikastet ning lõpptulemus oli väga nämm!
8. Riputa peale osa riivitud juustust, seejärel laota kõrvitsatükid/riivitud suvikõrvits, selle peale hakitud maitsetaimed ning sibula-singisegu.
9. Kõige peale aseta värsked tomativiilud/kuubikud ning riputa üle maitsetainega.

Lisasin kaunistuseks lisaks riivitud suvikõrvitsale ka mõned poolkuuviilukesed

10. Küpseta ahjus esmalt 180-kraadises kuumuses 25 minutit, seejärel tõsta kuumus 220 kraadini ning lase pitsal veel umbes 15 minutit küpseda. Lõpuks riputa peale ka ülejäänud riivjuust ning lase sel 5 minutit sulada.


Retsepti autor mainis, et juhul, kui pitsat üle jääb, saab teda väga edukalt ka karpi pakituna sügavkülmutada. Hiljem, kui ta aeglaselt külmikus üles sulatada ning seejärel uuesti ahjus soojaks lasta, toidu kvaliteet ei lange. Lisaks soovitas Aive Luigela pitsa kõrvale juua piparmündi- või liivateed. Nii et tasub proovida! :)

Meil teda sügavkülmutamiseks ei jätkunud, kuid ta seisis väga edukalt külmikus õhukindlalt suletavas karbikeses veel 2-3 päeva täiesti värskena, põhi ei ilmutanud ühtki kõvaks minemise märki. Ülivahva!

Kõik pitsat meisterdama!

Ema õunakook

Tegemist on ühe hästi lihtsa ja klassikalise toreda õunakoogiga. Retsept kuulub minu ema varasalve. Ta ei mäleta ilmselt ise ka päris täpselt, kust ta retsepti omal ajal hankinud on, kuid valmistab seda kooki õunabuumi ajal ikka ja jälle. Seekord proovisin minagi tema valmistamise järele. Antud küpsetis on alati kindla peale minek- kook tuleb mahlane, mõnusalt kohev ning maitseb kõigile!


See kogus sobib lahtikäiva 27 cm läbimõõduga koogivormi jaoks (kuid võib muidugi valmistada ka tavalises kinnises vormis)
Vaja läheb:

• 6 muna
• 2 kl suhkrut
• 2 kl jahu
• 2 tl küpsetuspulbrit (või 1 tl küpsetuspulbrit, 1 tl söögisoodat ja 1 tl sidrunhapet)
• 200 g võid/margariini
• 4-5 kl õunatükikesi
• Kaneeli
  

Tegutse nii:
1. Pane ahi 200 kraadi juurde sooja. Kata lahtikäiva vormi põhi küpsetuspaberiga või määri vorm rasvainega.
2. Koori õunad ning haki pisemateks tükkideks.


3. Sulata pliidil või/margariin, jäta jahtuma.
4. Vahusta munad suhkruga.
5. Sega kokku jahu, küpsetuspulber, sooda ja sidrunhape. Ära unusta ka kaneeli!
6. Lisa sulatatud margariin ning jahusegu suhruga vahustatud munadele. Sega hästi läbi. Võid seda teha nii käsitsi kui ka miksri abil.
7. Lisa ka õunatükikesed. Sega veelkord.


8. Kalla tainas vormi...

...ning küpseta seni, kuni kook on pealt kenasti pruuniks läinud ning tikuga katsudes selle külge enam midagi ei jää. Mul kulus tema valmimiseks umbes 45 minutit.


9. Lase küpsetisel veidi jahtuda, eemalda ta vormist ning lõika sektoriteks või tükikesteks.


10. Lase hea maitsta! Piim ja tee on õunakoogi parimad kompanjonid! Ei saa muidugi ka kohvi kõrvale tõrjuda. :)

Õunapuid vallutama!

Mandlisarvekesed

Mandlisarvekesed on ilmselt kõige lihtsamad ja kergema vaevaga valmivad küpsised, mida siiani valmistanud olen. Aga lihtsuses pidavatki ju võlu peituma! :)


Seega- kellele mandlid meeldivad ning kes köögis väga kaua möllata ei viitsi, võib nende küpsiste kasuks otsustada küll! Köök lõhnab pärast tükk aega mandlite järele. Ja mandlilõhn on tore!

Retsepti haarasin oma ülivahvast sõbrast nimega "The Great Big Cookie Book"

Kaks suurt plaaditäit ehk u 45-50 sarvekest
Vaja läheb:

• 175 g mandleid (võib eelnevalt ka ahjus röstida, see annab toredamat maitset)
• 1 kl jahu
• Näpuotsatäis soola
• 225 g võid
• 1/2 kl suhkrut
• 1 tl vaniljeekstrakti (võib ka välja jätta või asendada nt tilga alkoholiga/piimaga)
• Tuhksuhkrut sarvekeste ülepuistamiseks

Toimi nii:
1. Jahvata mandlid paari teelusikatäie jahuga kohviveskis või kannmiksris peeneks.
2. Sega kokku jahu ja sool.
3. Vahusta toasoe või suhkruga.
4. Lisa mandlid, vaniljeekstrakt ning jahusegu.


5. Sega hästi läbi ning mätsi käte abil ühtlane tainas.


6. Mässi tainapallike toidukilesse ning aseta vähemalt pooleks tunniks külma.
7. Pane ahi 160 kraadi juurde sooja.
8. Võta tainas külmast ning murra sellest pisike tükike, vormi käte vahel piklikuks ning painuta kaardu.

9. Aseta sarveke küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Jätka tegevust seni, kuni kogu tainas on ära kasutatud.


10. Küpseta u 20-25 minutit ehk seni, kuni sarvekesed on juba kuivad, kuid mitte pruunid. Nad võivadki esialgu veidi pehmed olla- seistes lähevad küpsised tunduvalt kõvemaks!
11. Lase neil veidike jahtuda, lao kausikesse või paki kellelegi kingituseks ning puista üle tuhksuhkruga!


Ma arvan, et need küpsised võiks kindlasti igale vanaemale meelepärased olla, kuna nad on just sellised mõnusad tee või kohvi kõrvale ampsamiseks sobilikud suussulavad sarvekesed!


Muidugi krõmpsutavad neid hea meelega ka emad, isad, lapsed, onud, tädid ning muud sugulased. Naabritest rääkimata ;)

Maitserohelisekuubikud

Sügisel ja talvel on kõige toredam sügavkülmast üks enda aias kasvanud ürtidest kokkupandud maitseainekuubikuke haarata ning supi sisse visata! Muidugi võib neid kasutada ka mõne muu vahva roa valmistamisel/maitsestamisel.


Retsepti haarasin taaskord Aive Luigela "Hoidistest".

Vaja läheb:

• 1 peotäis nõgese- või spinatilehti
• Paras punt murulauku või rohelisi sibulapealseid
• 1 peotäis selleri- või petersellilehti
• 1 peotäis tilli
• 4-5 basiilikulehte
• 2 sl hakitud punet
• Pipart, muskaatpähklit

Tegutse nii:
1. Lase nõgese- või spinalehed sõelal eelnevalt keevast veest läbi, nõruta ja haki peeneks.
2. Ülejäänud maitserohelised tükelda samuti hästi peeneks. Juhul kui roheline mass jääb kuiv, sega juurde vett.

3. Lisa veidike soola ja muskaati ning sega kogu rohelus kenasti läbi. Soola ei ole tarvis lisada.


4. Täida jääkuubikute vormid seguga, pressi hästi tugevalt kinni.


5. Pane maitserohelisega täidetud kuubikuvorm sügavkülma ning külmunult raputa kuubikud välja ja paki parajate portsjonitena ümber minigrippidesse, kilekottidesse või karbikestesse. Aseta tagasi sügavkülma.


6. Tarvita kuubikud ära poole aasta jooksul.

Ürdisüdamed :)