Ingveriküpsised

Ingveriküpsised täidavad terve elamise imelise piparkoogilõhnaga. Nad on maitseltki väga piparkoogilikud ja sulavad suus!

Retsept on pärit siit. Tavalise nisujahu asemel kasutasin suures osas täisteranisujahu.
Antud kogusest valmib u 25 küpsist
Vaja läheb:

• 2,25 kl (280 g) nisujahu (suurem osa täistera, veidi ka tavalist)
• 2 tl jahvatatud ingverit
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 1 tl kaneeli
• 0,5 tl jahvatatud nelki
• 0,25 tl soola
• (Jahvatatud kardemoni!)
• 165 g võid
• 1 kl (200 g) suhkrut
• 1 muna
• 60 ml mett/suhkrusiirupit
• 1 sl vett
• 2 sl suhkrut (mina kasutasin segu rafineerimata roo- ja vaniljesuhkrust)

Küpsised valmivad nii:

1. Vahusta toasoe või suhkruga.
2. Lisa muna, vesi ja mesi/siirup.
3. Ühenda omavahel jahu, ingver, kaneel, nelk, küpsetuspulber, sool (ja kardemon) ning ühenda kaks segu.
4. Tõsta tainas tunnikeseks külmkappi.
5. Vormi pallikesed, veereta suhkrus, aseta u 5 cm vahedega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning vajuta veidi lamedamaks.
6. Küpseta eelkuumutatud 175-kraadises ahjus kümmekond minutit.
7. Lase küpsistel mõned minutid ahjuplaadil jahtuda ning tõsta taldrikule ja lase täielikult jahtuda. Nad lähevad seistes ka tunduvalt kõvemaks (aga ei murra hambaid, sulavad suus).

Päeval fotomodell, öösel sussiekspert :)

Pastaomlett

Täisterapasta tõttu on see omlett tavalisest veel toitvam. Kes soovib, võib paprika ja kõrvitsa asemel muid köögivilju kasutada (nt herned teevad omleti toredalt magusaks!), kuid sel kujul oli ta äärmiselt maitsev.

Vaja läheb:

• 1 kl täisterapastat
• 4-5 muna
• 0,5 dl vee-piimasegu
• 0,6 tl soola
• Pipart
• 1 väike paprika
• Mõned (suvi)kõrvitsatükid
• 3-4 paksemat singiviilu

Omlett valmib nii:

1. Keeda pasta soolaga maitsestatud vees peaaegu pehmeks.
2. Klopi munad vee-piimaseguga lahti, lisa sool, pipart, tükeldatud paprika, sink ja kõrvits ning veidi jahtunud pasta.
3. Kalla väiksesse rasvainega määritud vormi ning küpseta 225 kraadi juures seni, kuni munad on hüübinud ja omlett pealt kuldkollane.
4. Lase omletil mõnikümmend minutit või täielikult jahtuda ning asu sööma!

Serveeri toorsalati või mõne vahva hoidise seltsis ;)

Minu ema maksapasteet

Kuna ema polnud juba aastaid pasteeditegu harrastanud, siis nüüd, mil ta selle taaskord ette võttis, ei suuda mina lõpetada palumist tal seda üha uuesti ja uuesti valmistada. Mille poolest minu ema pasteet kõigi teiste emade pasteedist erineb? Esiteks - rohkelt porgandit!

Teiseks - tunduvalt vähem võid ja kolmandaks - mitte killukestki liha/pekki. Pasteet sulab suus, valmib imelihtsalt ning kõik söövad suurima rõõmuga!


Eriti hästi maitseb koduküpsetatud täisteraleival, millele on määritud kiht imelist õunasinepit ning kõige otsa laotud marineeritud kurgi viilud. Pasteet maitseb fantastiliselt ka porgandikaraski peal ning sobib suurepäraselt sibulamoosiga.

Vaja läheb:

• 700 g maksa
• 3 suurt porgandit
• 40 g võid + osa praadimiseks
• Veidi sidrunimahla
• Tsipake riivitud muskaati
• 2 tl soola (soovi korral veidi rohkem/vähem)
• Pipart

Pasteet valmib nii:
1. Tükelda maks.
2. Haki sibul ja lõika porgand ratasteks.
3. Viska kogu tükeldatud kraam pannile ning pruunista kiirelt võis või kookosõlis.
4. Lisa veidi vett ja hauta, kuni porgand on pehme (40-50 min). Lisa vahepeal vett.
5. Lase veidi jahtuda ning aja kõik ained läbi hakklihamasina.
6. Lisa või ning kuumuta massi veel korraks pliidil. Seni, kuni või sulab.
7. Lisa maitseained ning sidrunimahl.
8. Pista osa pasteeti soojalt nahka! Siis on ta minu arvates kõige-kõige maitsvam! Jahtunult säilita külmikus.

Sõltuvusttekitav kooslus!

Singi-juustu-paprikastritsel

Sellel tohutut vaimustust tekitanud küpsetisel ei ole küll tervislikkusega suurt midagi pistmist, aga ema oli juba ammu soolase stristli soovi avaldanud ning ma ei saanud seda ometi täitmata jätta.

Lõpptulemuseks oli see, et ahjusoe küpsetis kadus rätiku alt pea märkamatult. Isa sattus kohe eriti ekstaasi, käis kogu aeg, nuga pihus, stritslitükijahil.

Sõbra halvaastritsliga

Ega kogu aeg ka tervislikult saa. :)

Vaja läheb:

• 13 g pärmi
• 1 dl piima
• 1 sl suhkrut
• 0,25 tl soola
• 1/4 tl jahvatatud kardemoni
• 1,5-2 kl jahu (osa võib panna täistera)
• 50 g võid
• 1/2 lahtiklopitud muna (teine pool jääb pealt määrimiseks)

Täidis:

• 150-200 g riivjuustu
• 150 g sinki
• 0,5 suurt või 1 väike paprika
• (Ürdi)soola, pipart
• Veidi võid

Stritsel valmib nii:
1. Lase piim pliidil kergelt soojaks ning sulata selles või. Ära piima keema lase, ainult nii palju soojaks, et või seal sees sulama hakkaks. Seejärel võid piima pliidilt eemaldada ning võil senikaua sulada lasta, kui pärmiga tegeled.
2. Hõõru pärm suures kausis soola ja suhkruga vedelaks. Kasuta selleks suurt toredat puulusikat!
3. Lisa leige võipiim ning kardemon. Sega veidike.
4. Hakka osade kaupa jahu lisama. Võta sõtkumisel appi ka käed.
5. Vahepeal lisa ka lahtiklopitud toasoe muna.
6. Lisa jahu senikaua, kuni tainas kenasti käte küljest lahti tuleb.
7. Raputa taina pinnale veidike jahu ning jäta ta tunniks ajaks sooja kohta rätiku alla kerkima.
8. Täidise jaoks riivi juust, tükelda sink ja paprika.

9. Rulli tainas laual ristkülikuks, kata väikeste võitükikestega ning aseta keskele täidis. Raputa peale ka soola-pipart.

10. Lõika taina äärtesse sälgud ning tõista need keskele kokku.

11. Pintselda kringel pealt lahtiklopitud munaga ning aseta külma ahju. Keera kuumus 175 kraadi peale ning küpseta kringlit seni, kuni ta pealt kergelt pruunikas on. Selleks kulub u 40-45 min.

12. Võid sooja kringlit pealt kergelt võiga määrida. Lase küpsetisel natuke jahtuda ning asu sööma!

Lampsi esimene stritsidegustatsioon

Õunapirukas

Kodumaiseid õunu veel jätkub ning nad tahavad kohe kindlasti ühe pehme, lihtsa, maitsva ja tervisliku õunapiruka sisse saada!

Retsept on pärit raamatust "Frantsila talu köök".

Vaja läheb:

• 3 dl hapupiima
• 2 dl (pruuni) suhkrut
• 5 dl nisujahu (suurem osa täitstera)
• 100 g sulatatud võid
• 1 tl soodat
• Peale õunu (5-6 tk) ja kaneeli
• (Kardemoni)

Pirukas valmib nii:
1. Sega kõik ained omavahel ning kalla õhukese kihina võiga määritud ja küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

2. Lao peale kooritud õunaviilud ja rohkelt kaneeli. Võid õunte vahele ka mõned võiviilud asetada.

3. Küpseta 200-kraadises ahjus u 25-35 min.

4. Lõika viiludeks ning lase hea maitsta!

Seemnetest, pähklitest ja rasvadest

Tervitus!

Tahaksin vabandada kõigi nende retseptide eest, kuhu olen lisanud röstitud-jahvatatud linaseemneid (jahvatada neid siiski tuleks!) või kus olen üleüldiselt seemneid ja pähkleid kuumutanud. Enam ma nii ei tee ja loodan, et teie ka mitte!

Miks? Aga sellepärast, et seemnetes ja pähklites olevad ülikasulikud asendamatutest rasvhapetest pungil rasvad ei kannata absoluutselt kuumutamist ning selle tulemusena muutuvad nad meile pigem kahjulikuks. Kuigi ma olen enda arvates juba pikka aega õlidest-rasvadest ning muust tervisliku toitumise juurde käivast üsna teadlik olnud, siis toitumisnõustaja õppe esimene osa pööras nii mõnegi arusaama pea peale ning see on ka mu blogimise üsna raskeks muutnud. Seepärast ka harvemad sissekanded...

Mina targa inimesena olen juba pikemat aega kõiki seemneid ja pähkleid röstinud, kuna, ei saa salata, et see protseduur annab neile palju mõnusama maitse, kuid headest rasvadest, mille saamise eesmärgil neid tarvitama peaks, ei jää sel juhul mitte midagi järele. Samuti ei tohiks neid ahjuküpsetiste hulka ega pinnale raputada. Teoorias võiks seemneid-pähkleid küll lühikest aega 100 kraadi juures kuumutada, kuid seda temperatuuri on üsna keeruline kontrollida ning ma kahtlen, kas see nende maitselegi väga midagi juurde annab.

Samuti ei tasuks siiski tarvitada rafineeritud õlisid (nagu suurem osa retsepte ette näeb), kuna igasuguse töötlemise käigus läheb paratamatult suurem osa häid aineid kaduma ning see, mis me neist õlidest saame, on väga minimaalne. Seega, kui praadida, siis kookosõli või puhta võiga! Salatitesse lähevad loomulikult kõikvõimalikud külmpressitud õlid. Peaasi, et neid ei kuumutata.

Kui keegi veel millegi kohta huvi tunneb, siis võin üritada aidata ja küsimustele vastata. Päris toitumisnõustamiseks ei ole ma küll veel kaugeltki mitte pädev, kuid ühe-teisega olen siiski kursis ning kavatsen edaspidigi oma uusi avastusi jagada.

Põhjalikumat lugemist rasvadest leidub siin.

Ilusat sügist!

K-K

Mamma kaneeliküpsised (täistera)

Olen mammat nende küpsistega juba kaks korda kostitanud ning kui esimesel korral said nad juba enne otsa, kui ta küpsetiste juurde teed keeta jõudis, siis teisel korral oli mamma lihtsalt väga aldis kiidusõnu jagama.

Loomulikult võib lihtsalt valmivaid kaneeliküpsiseid lisaks vanaemadele ka kõigile teistele maiasmokkadele valmistada. Et küpsiseid veidi tervislikumaks muuta, valmistasin nad suures osas täisteranisujahust.


Retsept on pärit Laine Remmelgase "Küpsetame ise" II osast. Lisaks jahule muutsin ka küpsiste kuju. Ümmargused variandid valmivad tunduvalt lihtsamalt ning näevad minu arvates ka nummimad välja.
Antud kogusest peaks valmima rohkem kui 3 suurt ahjuplaaditäit küpsiseid (fotomaterjalil on kujutatud 150 g võiga valmistatud tainast saadud küpsisehulka- 2 plaaditäit)
Vaja läheb:

• 250 g võid
• 4 sl suhkrut
• 1 muna
• 2,25 kl jahu (millest u 2/3 täistera, ülejäänu tavaline nisujahu)
• 1 tl küpsetuspulbrit
• Määrimiseks muna
• Puisteks kaneeli ja suhkrut

Küpsis valmib nii:
1. Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa muna ja küpsetuspulbriga segatud jahud.
2. Lase tainal tunnike külmkapis seista.
3. Võta tainast pallikesed, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning suru vette kastetud kahvli abil lapikuks või veereta tainast piklik pulk ning keera S-tähe kujuliseks või ringiks.
4. Määri küpsised lahtiklopitud munaga ning kata kaneeli-suhkruseguga. S-tähed või ringid võid muna ja kaneeli sisse pista, lapikute küpsiste puhul tuleb appi võtta pintsel muna jaoks ning sõrmed kaneeli-suhkrusegu puistamiseks.
5. Küpseta 200-kraadises ahjus helekollaseks (10-15 min).

Krõmpz

Kikerherne, ananassi ja suvikõrvitsaga hakklihapada

Tervislikust veisehakklihast valmistatud pajaroog valmis Bologna eeskujul, kuid võin kinnitada, et tänu fantastilistele kikerhernestele, ananassile ja suvikõrvitsale on see veel-veel maitsvam!


Pada tahab küll umbes tunnike hautamist (mida kauem, seda maitsvam lõpptulemus!), kuid valmistamisviisis ei ole mitte midagi keerulist.


Serveerimiseks võib kasutada nii täisterariisi või -pastat kui kartulit. Loomulikult ei saa läbi ka ilma värskete köögiviljade või neist valmistatud salatita.

Antud kogusest valmib suuuur wokitäis toitu
Vaja läheb:

• 400 g lahjat veisehakkliha (parim ja soodsaim on turult ilus tükk liha osta ning ise läbi hakklihamasina lasta!)
• Veidi õli (tervislikem on loomulikult kookosõli)
  
• Suur sibul
• 3 küüslauguküünt
• 400 g purustatud tomateid (taaskord on parim turult kodumaised tomatid soetada, koorida-tükeldada)
• 4-5 sl tomatipastat
• 2-3 dl vett
• 350 g suvikõrvitsat
• Pisike purk ananassitükke omas mahlas
• 400 g konserveeritud kikerherneid
• 1 porgand
• U 1 tl rafineerimata roosuhkrut
• Punet, basiilikut, soola, pipart
• (Veidi Worcestershire'i kastet)

Roog valmib nii:
1. Hauta (pruunista) hakkliha kergelt õlis. Rooga on parim valmistada kaanega wokpannil!
2. Lisa hakitud sibul ja küüslauk.


3. Mõne aja pärast kalla juurde purustatud tomatid ja porgandirattad.


4. Lisa tomatipasta, suhkur, sool, pipar ürdid ning veidi vett. Kata pann kaanega ning jäta vähemalt pooleks tunniks (mida kauem, seda maitsvam saab!) hauduma. Sega aeg-ajalt ning kalla vajadusel vett juurde. Võid lisada ka Worcestershire'i kastet.


5. Lõpu eel kalla hulka suvikõrvitsakuubikud ning mõned minutid enne roa pliidilt võtmist ka nõrutatud kikerherned ja ananassitükid. Viimistle maitse. Lisa vajadusel soola, pipart või suhkrut.


6. Lase roal kümmekond minutit kaane all seista ning söö koos pruuni riisi, täisterapasta või kartulitega. Haara kõrvale ka rohkelt värsket salatit! Riputa peale ka seemneid!


PS! Järgnevatel päevadel on roog veel parem kui valmistamispäeval, kuna siis on ka kikerherned jm komponendid kenasti kastme poolt marineeritud.

Mmm, viievilja täisterapasta!
Müüakse ka Eesti ökopoodides, kuid ei leidnud kodumaist linki.

Õuna-rosina-ricottakook

Et õunu mitte raisku lasta, küpsetasin ühe mõnusa ricotta-koogi ning panin Pauliga rongi peale Tamsalu magusasõprade poole teele. Tagasiside oli kõige positiivsem!

Modifitseerisin kõigi lemmikust vaarika-kohupiimakoogi retsepti, asendades tavalise kohupiima ricottaga (seda ei pea tegema), kasutades valge jahu asemel täisterajahu ja kliisid, vaarikate asemel rohkelt õunu ja rosinaid ning võttes mängu ka sidruni.

Paul arvas, et see kook on veel maitsvam kui vaarikatega variant. Rosinad said kõigi poolt erilise heakskiidu osaliseks!


Antud kogused sobivad 28 cm läbimõõduga ümmargusele koogivormile või sama pindalaga kandilisele
Vaja läheb:

• 1 kl täisteranisujahu (või 0,7 kl jahu + 0,3 kl kaerakliisid)
• 1 dl suhkrut
• 0,25 tl soola
• 0,25 tl küpsetuspulbrit
• 0,25 tl soodat
• 0,5 tl vanillisuhkrut
• 1 dl kookoshelbeid
• 110 g võid
• 0,5 riivitud sidruni koor

Täidis:

• 500 g ricottat või kohupiima
• 125 g maitsestamata jogurtit/hapukoort (ricotta on niigi rammus, seega tema puhul võib edukalt jogurtit kasutada)
• 2 muna
• 1,25 dl suhkrut
• 0,5 tl vanillisuhkrut
• U 100-150 g suuri rosinaid
• 4-5 keskmist õuna
• 0,5 riivitud sidruni koor ja veidi mahla
• 2-3 tl kaneeli
• Kardemoni

Kook valmib nii:
1. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, sool, sooda, suhkur, vanillisuhkur ja kookoshelbed.
2. Haki juurde või, näpi purutaoliseks massiks.
3. Haki kooritud õunad väiksemateks tükkideks, sega kaneeli, kardemoni, riivitud sidrunikoor, pestud rosinad (kui soovid, võid osa täidisesse segada) ja veidi mahla. Jäta ootele.
4. Täidise jaoks sega ricotta/kohupiim, jogurt/hapukoor, munad, suhkur ja vanillisuhkur.
5. Pudista 3/4 purust küpsetuspaberiga kaetud vormi põhjale.

6. Kalla peale kohupiimasegu. Kata õunte-rosinatega.


7. Pudista peale ülejäänud puru.
8. Küpseta kooki 200 kraadi juures 30-45 min, olenevalt ahjust. 9. Lase koogil jahtuda, lõika tükkideks ning asu maiustama!

Suvikõrvitsa - kanaomlett ahjutomatitega

Omlett on endiselt äärmiselt lihtne, kiire, universaalne ja hästi kõhtu täitev toit. Sobib igaks toidukorraks, isegi peolauale, ning mahub hästi lõunakarbikesse.

Ahjukuivatatud tomatid täiendavad kana ja suvikõrvitsat suurepäraselt!

Vaja läheb:

• 10 muna
• 1 dl vett
• 150-200 g ahju- või grillkanatükikesi
• 300 g suvikõrvitsakuubikuid
• Ahju- või päikesekuivatatud tomateid*
• 1,2 tl meresoola
• Pipart, jahvatatud tšillit
• Värsket või külmutatud tilli
• (Röstitud-jahvatatud linaseemneid)
• Õli vormi määrimiseks
• Soovi korral riivjuustu

*Tomatite (ikka kodumaiste!) ahjus kuivatamiseks tuleb nad pesta, sektoriteks lõigata, küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile asetada, meresoola-pipraga üle puistata ning 100-kraadises ahjus seni kuivatada, kuni nad soovitud konsistentsi saavutanud on. See võtab umbkaudu 5-8 tundi või veel kauem. Kui tomatid jahtunud on, tuleb nad tihedalt väikesesse purki laduda ning hea õliga üle kallata. Soovi korral võib tomatite vahele ka hakitud basiilikut ja küüslauguküüsi panna. Nad seisavad külmikus sel moel üsna pikka aega.


Omlett valmib nii:
1. Klopi munad veega lahti, maitsesta soola, pipra ja tšilliga.
2. Määri vorm õliga. Aseta põhja mõned kana- ja suvikõrvitsatükid ning tomatid.
3. Kalla ülejäänud suvikõrvitsakuubikud ja kanatükid munasegu hulka, lisa till (ja linaseemned) ning sega hästi läbi.
4. Kalla segu vormi ning küpseta 225-250 kraadi juures seni, kuni munad hüübinud- 40-50 min või veidi vähem/kauem, olenevalt ahjust. Kui soovid, võid omleti vahetult enne ahjust võtmist riivjuustuga üle puistata.
5. Lase omletil täielikult jahtuda, lõika tükkideks ning lase hea maitsta!

Justkui pirukas!

Õunaomlett

Tuleb taaskord nentida, et omlett ei pea alati soolane olema. Õunaomlett on nagu hästi-hästi mahlane ja tervislik kook! Ülinämma!

Retsept jõudis minuni Aive Luigela "Tervise kokaraamatu" kaante vahelt. Vähendasin tunduvalt suhkru kogust ning lisasin omalt poolt kohevuse jaoks törtsu vett. Loomulikult ei jätnud ma välja ka õunte suurimat sõpra kaneeli.


Vaja läheb:

• 5 õuna
• 5 muna
• 2-3 sl (kes suurim magusasõber on, võib veel rohkem panna) mett/rafineerimata roosuhkrut
• 4 sl piima
• 1-2 sl vett
• Kaneeli
• (Veidi võid)
• (Röstitud-jahvatatud linaseemneid)

Omlett valmib nii:
1. Tükelda kooritud õunad ja kuumuta pannil võis. Lisa kaneel ja sega läbi. Ma leian, et ei juhtu midagi, kui see etapp vahele jätta ning hakitud õunad lihtsalt kaneeliga segada ja magusa munasegu hulka kallata.
2. Klopi munad piima, vee ja mee/suhkruga lahti ning vala õuntele (või õunad segu hulka).
3. Prae omletti kaane all aeglasel tulel või ahjus õliga määritud vormis, kuni munad on hüübinud ning omlett ilus ja kohev.

Omlett on maitsvaim täiesti külmalt, kuid kes soovib, võib teda ka soojalt külma piima seltsis nautida!

Toorpuder ehk Bircher-müsli ehk õunamüsli- heal lapsel mitu nime

Selliselt valmistatud puder (mida on erinevates allikates nimetatud nii Bircher-müsliks, õunamüsliks kui toorpudruks) ei ole keetmise tõttu ühtki kasulikku ainet kaotanud ning aeglaselt imenduvad süsivesikud täidavad kõhu pikaks-pikaks ajaks.

Lisaks on teda kooli- või tööhommikutel väga mugav ja lihtne valmistada, kuna eeltöö saab juba õhtul ära teha. Mina olen nüüd igatahes keetmise unustanud ning fännan täielikult toorputru!


Esimene kohtumine õunamüsliga toimus Aive Luigela "Tervise kokaraamatus", kuid pärast erinevatel kokandussaitidel tuhnimist olen just endale sobilikud kogused ja komponendid paika saanud. Igaüks võib muidugi oma variandi leiutada, kuid mulle maitseb ta just nii!

Pane õhtul kaussi:

• 0,75 dl täisterakaerahelbeid (soovi korral kaerakliidega pooleks)
• 1 tl (röstitud) jahvatatud lina- või kanepiseemneid
• 1-2 tl röstitud päevalilleseemneid
• 0,6 dl keedetud vett
• 1/4 sidruni mahl

Hommikul sega hulka:

• 0,5 suurt või üks pisike jämedalt riivitud õun
• Maitse järgi mett
• 3-5 sl maitsestamata jogurtit

Kaunista pealt

• Värskete või sügavkülmujtatud marjade ja
• Röstitud pähklitega

Septembrikuine vaarikasaak!

Imelihtne Bologna kaste

Tegin täna oma uhiuuest korterinaabrist õe Pauliga Bologna kastet, mis valmib väga lihtsalt ning maitseb täisterpasta seltsis täiesti imetabaselt!


Pauli köögitoimkond piirdus sel korral küll porgandite riivimise ja spagetikeetmisega, kuid kuna kaste valmib tõepoolest peaaegu iseenesest, olen kindel, et ta saab sellega järgmisel korral ka täitsa iseseisvalt hakkama!


Kuna praegu on kodumaiseid tomateid veel saada, oleks lausa patt olnud poest konservipurk haarata- tomatite koorimine ja tükeldamine on ju lausa käkitegu!


Retsept on pärit "Oma Maitse retseptiraamatust", kuid kui ma oleksin tomatipastat vaid 1 sl pannud, oleks kaste päris ära kuivanud. Uhasin ikka terve pisikese pakitäie sisse (lisaks veel veidi keedetud vett), järgmisel korral paneks ehk isegi veidi enam. Sellerit me ei armasta, mistõttu jätsime ta kõrvale. Loodetavasti saame selle nurjatu teo andeks.

Antud kogusest jätkub 4 näljasele
Vaja läheb:

• 2-3 sl oliiviõli
• 400 g veisehakkliha
• 1 sibul
• 3 küüslauguküünt
• 2 keskmist porgandit (või 1 porgand ja 1 sellerivars)
  
• 1 dl punast veini
• 400 g purustatud tomateid (mina hankisin sama koguse kodumaiseid tomateid, koorisin ja tükeldasin)
• 200 g (või isegi veidi enam) tomatipastat
• 1 sl tumedat rafineerimata roosuhkrut
• Soola, musta pipart
• 1 tl kuivatatud punet
• 1 tl kuivatatud basiilikut
• (Keedetud vett)
  

Serveerimiseks:

• Täisteraspagette vm meelepärast täisterapastat
• Riivjuustu

Kaste valmib nii:
1. Kuumuta pannil õli ja pruunista selles mõni minut hakkliha.
2. Lisa hakitud sibul ja küüslauk, paari minuti pärast ka riivitud porgand.
3. Kalla hulka vein, kuumuta hetk ning lisa ka tomatikonserv või kooritud-tükeldatud kodumaised tomatid.


4. Maitsesta tomatipasta, rafineerimata roosuhkru, soola, pipra, puneme ja basiilikuga.
5. Kata pann kaanega ja hauta kastet tasasel tulel 30 min.
6. Serveeri keedetud täisterapasta ja riivjuustuga.

Köögi-Kata ja Peo-Pauli ühistöö :D

Täistera-purukook õuntega

Sellest sidrunimekiga õunakoogist sai ema ja Pauli suur lemmik ning nad pistsid ta kahekesi peaaegu ühe õhtuga pintslisse, mistõttu pidin mõned päevad hiljem teda uuesti küpsetama asuma!


Retsept on pärit ühest vanast Oma Maitsest. Kasutasin valge jahu asemel loomulikult täisteranisujahu, suurendasin tunduvalt kaneeli kogust, viskasin hulka ka kardemoni ning jätsin muskaadi hoopis välja.

Lihtsustasin veidi ka valmitamiskäiku, kuna leian, et tainarulli haaramine teeb põhja valmistamise asjatult keeruliseks.

Vaja läheb:

• 200 g (3,3 dl) täisteranisujahu
• 140 g võid
• 50 g suhkrut
• 1 muna

Täidis:

• 6 keskmist õuna
• 0,5 sidruni koor ja mahl
• 1-2 sl suhkrut
• 1-2 tl või veel rohkem kaneeli
• (0,5 tl riivitud muskaati)
• Kardemoni!

Purukate:

• 85 g pehmet võid
• 85 g täisteranisujahu
• 85 g (pruuni) suhkrut
• 0,5 sidruni riivitud koor

Antud kogus sobib 28 cm läbimõõduga vormile
Kook valmib nii:
1. Näpi jahu ja või purutaoliseks massiks. Lisa suhkur ja muna. Vormi tainas palliks, paki toidukilesse ning tõsta 30 min külmikusse.
2. Koori, puhasta ja tükelda õunad suuremateks viiludeks. Piserda tumenemise vältimiseks sidrunimahlaga. Lisa ka riivitud koor.
3. Purukatte jaoks näpi või ja jahu purutaoliseks. Lisa suhkur ja riivitud sidrunikoor ja kardemon.
4. Võta tainas külmast ning suru käte abil (lahtikäivasse) küpsetuspaberiga kaetud ja õliga määritud vormi. Kalla peale õunaviilud ning riputa üle vähese suhkru ja rohke kaneeliga. Lisa soovi korral ka riivitud muskaati.

5. Tõsta õunatäidisele purukate.

6. Küpseta kooki 200 kraadi juures 20 min, seejärel vähenda kuumus 160 kraadini ning küpseta veel 25-30 min või veidi kauem. Minul õnnestus kuumust vähendamise asemel kogemata hoopis tõsta (lausa 250 kraadini). Kes teab, ehk sellepärast ta nii hästi välja tuligi?!
7. Lase veidi jahtuda ning asu maiustama!

Kook on ühtviisi maitsev nii soojalt kui külmalt!