Võimas maasikatort

Esimesi selleaastasi kodumaa põllult pärit maasikad peab ju ikka uhkelt ära kasutama! Seetõttu ka võimas maasikatort, mille valmisamisidee noppisin siit.

Tegin ta aga veelgi võimsama ehk 27 cm läbimõõduga vormis ning ka maasikaid ja täidiseaineid kulus märkimisväärselt rohkem. Crème Fraiche'i asendasin samuti meie oma hapukoorega ning hiljem tegin kreemi želatiini abil tugevamaks. Sellest aga lähemalt allpool. Jääge retseptilainele!

Pärast pikka tordi kallal möllamist sain lõpptulemuseks tõeliselt suure ja maasikarohke moodustise, mis meenutas ühe külje pealt vaadates küll kangesti Pisa torni ning mistõttu teda pereringis ka hellitavalt Pisa tordiks kutsuma hakati, kuid mis sellegipoolest kõigis väga eufooriliselt positiivseid kommentaare esile kutsus.

Pidavat "niiii hea" ja "jummalast hea" ja "täiega hea olema". Mis ma ikka selle peale muud öelda oskan, kui et kes sõpru, külalisi, naabreid või iseennast rõõmustada ning millegi ülimalt maitsvaga premeerida soovib, siis praeguse maasikabuumi algusetapil on see hiigeltort kõige õigem valik!


Antud kogused kehtivad 27 cm läbimõõduga lahtikäiva küpsetusvormi kohta
Põhja jaoks läheb vaja:

• 2,5 klaasi jahu
• 4 nappi tl küpsetuspulbrit
• 1/4 tl soola
• 8 muna
• 2 kl suhkrut
• 7 sl keeva vett
• 2,5 tl vaniljeekstrakti
• 2 sidruni riivitud koor

Täidise jaoks:

• 1 kg kodumaiseid maasikaid
• 1-2 sl sidrunimahla
• 400 ml vahukoort
• 3 kl 20% hapukoort
• 4 tl želatiini
• 1 tl vaniljeekstrakti
• Maitse järgi suhkrut

Tegutse nii:
1. Pane ahi 180 kraadi juurde sooja.
2. Sega suures kausis kokku jahu, küpsetuspulber ja sool.
3. Võta mikser ja tema kauss koos seadeldisega, mis miksrit paigal hoiab ning löö kaussi munakollased. Munavalged jäta eraldi anumasse vahustamist ootama.
4. Lisa munakollastele suhkur ning vahusta neid veidi aega, kuni on moodustunud kõvemat sorti teraline mass. Vahepeal võib lusika abil kausi seinte küljes olevat munakollasemoodustist lahti aidata.
5. Keera mikserduskiirus madalaks ning lisa keev vesi.
6. Pane mikser seisma ning tee jällegi kausiääred segust puhtaks.
7. Mikserda segu uuesti täiskiirusel, kuni see on tihenenud.
8. Lisa riivitud sidrunikoor ning vaniljeekstrakt. Sidrunikoor annab tordile eriliselt hea maitse- teda ei tohiks kohe kindlasti välja jätta!
9. Keera mikserduskiirus madalaks ja lisa lusikatäite kaupa jahu. Seda etappi võib täitsa vabalt ka käsitsi (puu)lusika abil sooritada, kuna segu muutub üsna pea nii kõvaks, et niimoodi on seda isegi mugavam teha. Kes aga miksri juurde jääb, võiks nüüd vahustamisotsikud tainakonksude vastu vahetada, kuna nende külge ei jää segu ebameeldivalt kinni.
10. Sega/mikserda seni, kuni on moodustunud ühtlane üpriski kõva tainas.

11. Vahusta teises kausis munavalged keskmisel kiirusel pehmemat sorti vahuks. Selliseks, et moodustuksid küll vahutipud, kuid et vaht ei oleks kohutavalt kõva. Pehmemat vahtu on hõlpsam taina sisse segada.

12. Sega esmalt pool munavalgevahust ettevaatlikult ja aeglaselt jahutaina hulka. Lõpuks lisa ka teine pool vahust.
13. Kalla saadud segu eelnevalt küpsetuspaberiga kaetud (mina katan tavaliselt ainult põhja, äärtele võib määrida natuke rasvainet) 27 cm läbimõõduga vormi ning tõsta eelkuumutatud ahju.
14. Küpseta põhja 180 kraadi juures seni, kuni ta on pealt kergelt pruun ning puutikuga kontrollides (torka see koogipõhja keskele) selle külge üldse tainast ei jää. Mul kulus selleks isegi üle tunni, kuid kelle ahi täie tervise juures on ning mingeid kummalisi trikke ei tee, võib ta ehk isegi kiiremini valmis saada.
15. Lase põhjal 10-15 minutit seista ning seejärel tee ääred noa abil lahti ning eemalda ettevaatlikult ümbris. Ei ole hullu, kui küpsetis mõnest kohast veidi katki läheb, mina lõikasin põhjad hiljem üldse žablooni abil välja, nii et igast põhjaringist läks "kole äär" lihtsalt niisama söömiseks. Kes põhja aga perfektselt ilusti kätte saab, ei pea lõikamisega muidugi vaeva nägema asuma. 16. Et põhi kiiremini jahtuks ning alt niiskeks ei jääks, tuleks ta kas restile või tagurpidi (põhi taeva poole) mõne muu eseme (nt kausi) peale seisma tõsta.

17. Vahepeal puhasta maasikad (osa jäta pealt kaunistamiseks) ning lõika nad pisikesteks seibideks. Pigista neile hulka ka tsipake sidrunimahla ning lisa 3-4 sl suhkrut. Tee seda maitse järgi, kuna vajalik suhkrukogus oleneb maasikate magususest. Jäta nad seisma.

18. Täidise jaoks vahusta vahukoor koos 2-3 sl suhkruga tugevaks vahuks. Lisa hapukoor ning jätka vahustamist ja suhkru lisamist senikaua, kuni magusus on sinu jaoks piisav ja segu veidi kõvemaks kreemiks muutunud.
19. Sega 4 tl želatiini plekist kausikeses 4 sl veega ning jäta kümmekonnaks minutiks paisuma.
20. Sulata želatiin pliidil ning lisa ta peene joana vahukoore-hapukoore segule, samal ajal hoogsalt vispeldades, et segu tükki ei jääks. Antud tegevusse oleks tore kaasata mõni sõber või perekonnaliige, kuna kahekesi on seda tunduvalt hõlpsam teha- üks lisab želatiini ning teine vispeldab.
19. Kui põhi on täielikult jahtunud, lõika ta hästi terava ja pika noa (parim on selleks puhuks fileerimisnuga) abil neljaks õhukeseks (või, kes soovib, kolmeks veidi paksemaks) kihiks. Kihid võib, nagu eelpool mainitud, eelnevalt väljalõigatud žablooni abil noa abil ühesuurusteks ketasteks lõigata.

20. Aseta kõige alumisele kihile esmalt 1/3 osa maasikaid (nelja kihi puhul) koos neist välja valgunud mahlaga, aja nad seal enam-vähem ühtlaselt laiali ning tõsta selle peale kiht kooresegu ning aja samuti ühtlaselt laiali. Täidist võib üsna paksu kihi panna, kuna teda jätkub! Mina jätsin äärtesse siiski veidi vaba ruumi, kuna ma ei tahtnud, et täidis vahelt välja voolama hakkab (ja ega ta seda eriti tegema kipugi- želatiin hoiab teda üsna hästi koos). Kes soovib, võib täidise aga just meelega vahelt välja voolama "ajada". Kui meeldib, võib ju tordi hoopiski lõpuks üleni vahukoore-hapukoorega seguga katta.

21. Kata kõik vahekihid samamoodi maasika- ning seejärel vahukooreseguga ning kõige peale pane kogu järelejäänud vahu- ja hapukooregu ning kaunista maasikatega.

22. Aseta tort külmkappi ning lase tal mõned tunnid või lausa järgmise päevani seista. Mida kauem ta seisab, seda mahlasemaks ja paremaks läheb ;)

Piparmündileheke on maasikate sõber! Temast valmistatud tee sobib tordi kõrvale samuti suurepäraselt.

Rõõmsaid maasikaelamusi! :)

Iirisedominod

Iiriseküpsised said isa sünnipäeva puhuks valmistatud ning võiks vist öelda, et nad kadusid isegi kiiremini kui toimus nende valmistamisprotsess. Pidevalt oli keegi külmkapi kallal karbikesest järjekordset küpsist haaramas. Mul oli seda muidugi ainult rõõm jälgida :)

Nime eellugu: mõtlesin antud küpsistega tegeledes mitukümmend korda, mida nende lõhn mulle küll meenutab. Mitte ei suutnud välja mõelda. Taipasin alles siis, kui sööjad mainisid, et "maitsevad justkui Dominod", et just nende kuulsate küpsiste lõhn kööki täitnud oligi!

Täidis on neil küpsistel küll täiesti erinev kui teada-tuntud-maitstud Dominotel, kuid pruunid poolused, mille vahele iirisemass läheb, on viimastega nii maitse kui lõhna poolest tõesti üpriski sarnased. Kes soovib, võib ka nende vahele muidugi hoopiski mõnd valget kreemi valmistada ning saab Dominotele veel sarnasema lõpptulemuse. Ideevälgatus pärineb siit.

Vaja läheb:

• 1,5 klaasi jahu
• 3/4 klaasi mõru kakaopulbrit
• 1 klaas suhkrut
• 0,5 tl soola
• 0,25 tl soodat
• 200 g võid
• 3 sl piima
• 1 tl vaniljeekstrakti

Täidise jaoks:

• 1 liiter piima
• 3,6 dl (300 g) suhkrut
• 1 tl vaniljesuhkrut
  

Täidist võib valmistada ka väiksema koguse (nt poolest liitrist piimast), kuid kuna selle keetmine on üsnagi aeganõudev, olen mina teda enamasti ikka suurema koguse valmis teinud ning hiljem külmkapis säilitanud. Ülekeedetud kondenspiima võib kasutada ka teistes magustoitudes või kohvi/tee sisse panemiseks ;)

Toimi nii:
1. Iirise jaoks lase piim koos suhkrutega keema ning keeda teda keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades seni, kuni ta on piisavalt karameljas ja kergelt pruun.

Kui eesmärgiks on iirisesem lõpptulemus, võib piima kauem keeta, kellele piisab heledamat värvi täidisest, ei pea seda nii kaua tegema. Mina, kuna mulle piisas täiesti selliselt keskmiselt karamellisest massist, kulutasin keetmisele umbkaudu poolteist tundi, seejärel kallasin iirise purki ja jätsin ta jahtuma. Hiljem tõstsin purgi külmkappi. Küpsiseid asusin tegema alles paar päeva hiljem.

Kes piima ja suhkruga jamada ei jaksa või ei viitsi, võib ka poest purgitäie kondenspiima haarata ning selle koos teda ümbritseva metallpurgiga 2-3 tunniks keema panna. Lõpptulemuseks on mõnusalt tummine iiris.

2. Taina jaoks sega suures kausis jahu, suhkur, sool ja sooda.
3. Lisa külm või ning haki see noa abil jahu sees pisikesteks tükikesteks.

4. Näpi tainas purutaoliseks massiks.
5. Lisa kokkusegatud piim ning vaniljeekstrakt.
6. Sõtku tainas ühtlaseks massiks.
7. Mässi ta toidukilesse ja aseta vähemalt tunniks külmkappi.
8. Enne tainaga tegelema hakkamist pane ahi 175 kraadi juurde sooja.
9. Rulli tainas jahusele lauale laiali ning lõika temast meelepäraste vormidega kujundeid.

Soovitavalt võiksid nad olla kas lihtsalt ümmargused või nt tähekesed, südamed, kolmnurgad. Midagi sellist, millele oleks pärast hõlbus täidist vahele määrida. Jõuluvana või põhjapõdra puhul võib see protsess üsnagi keeruliseks osutuda :) Kuigi ka tähekesega on omajagu tegemist.


Võid ka taina hoopiski n-ö vorstiks rullida ning seejärel otsast noaga ümmargusi kettakesi lõigata. Samuti võib juhul, kui on mitu erineva suurusega sama kujundiga vormi (nt üks väiksem ja teine suurem süda), lõigata esialgu suure kujundi ning seejärel temast välja samasuguse väikese kujundi, et jääks n-ö raam, mille saab hiljem, kui täidis peale määritud, suure kujundi peale asetada. Nii, et täidis vahelt kenasti paistma jääb. Minu ema arvas, et sellisel moel tehtud küpsised olid neist vaat et kõige paremad, seega miks mitte kõik niiviisi valmistada.

10. Aseta väljalõigatud kujundid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 12- 15 minutit. Küpsised ei pea väljavõttes väga kõvad olema, nad lähevad seistes tunduvalt tahkemaks.
11. Lase küpsistel jahtuda või lausa järgmise päevani seista.
12. Võta külmikust iirisemass ning lase tal veidi aega toatemperatuuril seista ja pehmeneda.
13. Aseta täidis lusika abil küpsisele ning suru teine küpsis peale nii, et täidis jääks nende vahele.

Tähekese- või südamekujuliste küpsiste puhul tuleks täidist mõne pisema esemega (mina kasutasin sel puhul kokteilitiku tömpi otsa) küpsise peal kenasti laiali ajada, et ta seal ikka ühtlaselt jaguneks ning väga palju vahelt välja voolama ei hakkaks.

14. Kui kõik küpsised on täidise vahele saanud, aseta nad külmkappi ning säilita seal seni, kuni neid tarbid või kellelegi ära kingid. Toatemperatuuril seistes võib täidis liiga vedelaks muutuda ning vahelt välja voolama hakata.
15. Iirisedominod sobivad imeliselt nii kohvi, tee, vee kui ka konjaki kõrvale! Nii hommikul, lõuna, õhtul kui ka hilistel öötundidel ;)

Küpsisevalvurkassid

Ootamatu lumesadu :)

Kohvi-kohupiimatort

Isa sai jälle aastakese vanemaks ning kuna minu isa ning isad üleüldiselt on miskipärast kõik kohvi- ja kohupiimasõbrad, leidsin Toidutarest selleks puhuks perfektse retsepti!

Tulemus oli nii suurepärane, et sünnipäevalaps suutis tema kohta tõepoolest ainult ülivõrdelisi positiivseid kommentaare jagada ja emal oli raske võrrelda, kas ta on üldse kunagi varem nii head torti söönud. Pealmine osa oli hästi kohvine ja kreemjas ning põhi väga mõnusalt krõbe ja krõmpsuv.

Ainus, mis mind retseptis natukene häiris, oli kohvi ja želatiiniga tegutsemine- ei suutnud aru saada, miks želatiini alguses vees paisutati, seejärel kuumutati ning alles siis kohvi sisse segati, kusjuures sel juhul peaks segu hiljem koos kohviga jälle uuesti kuumaks laskma.

Tundus väga kilplaslik käitumine, mistõttu paisutasin želatiini hoopistükkis kohe kohvis ning lisasin hiljem kohupiimasegule. Palju lihtsam ja kiirem! Samuti tegin mina tordi 27 cm läbimõõduga vormis ja panin seetõttu ka veidi rohkem kohupiima. Tumeda šokolaadi asendasin piimakaga ning selles suurema osa riivisin koogi sisse, pealeriivimiseks jätsin ainult pisikese riba. Digestiivid põhja jaoks küpsetasin ise ning neidki kasutasin topeltkoguse. Lisangi siia veidi tuunitud suure vormi kohta käivad kogused.

27 cm läbimõõduga vormi jaoks
läheb vaja:

• 300 g digestiivküpsised (need võib mitu-mitu päeva varem valmis teha, muidugi ka hoopis poest osta)
• 100 g võid

• 600 g kohupiimapastat
• 4 dl vahukoort
• 1,5 dl suhkrut
• 2 tl vaniljesuhkrut
• 100 g piimašokolaadi
• 1,5 dl kanget musta kohvi
• 4 tl želatiini

Toimi nii:
1. Kata lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga.
2. Purusta küpsised köögikombainis või tainarulli abil muljudes.
3. Sulata pliidil või ning lisa küpsisepurule.
4. Suru küpsiste ja või segu koogivormi põhja.

5. Sega želatiinipulber kohviga ning lase mõni minut paisuda.
6. Sega omavahel kohupiim, suhkur ja vanillisuhkur.
7. Vahusta vahukoor.
8. Sulata želatiin ja kohv kuumaveevannis või lihtsalt pliidil kausis ning jahuta veidi.
9. Riivi suurem osa šokolaadist ning jäta üks kolmest ruudukesest koosnev riba pealeriivimiseks/ribade tõmbamiseks.
10. Sega šokolaad kohupiimasegu hulka.

11. Vala želatiinisegu kohupiima hulka ning sega läbi.
12. Kõige lõpuks lisa ka vahukoor ning sega ettevaatlikult läbi.

13. Kalla segu koogipõhjale ning silu ta pealt lusikaselja või puust noa abil enam-vähem siledaks.

14. Tõsta kook külmkappi tarretuma. Soovitavalt võiks ta seal seista järgmise päevani.

15. Enne serveerimist riivi pinnale kaunistuseks šokolaadi või tõmba juurviljanoaga mõned ribad.

Kohvi- ja šokohoolikud, värisege! Ja jookske poodi tordimaterjali järele :)

Juustuselt küüslaugused kanafileetaskud

Meil oli täna perekondlik grillõhtu ning ka kaks suurt kanafileetükikest ootas, et nendega selleks puhuks midagi ette võetaks.


Kuna tavapärane maitsestamine või marineerimine on juba igavaks muutunud, otsustasin fileid hoopiski täita! Tükk aega nuputasin, et millega ja kuidas ning lõpuks mõtlesin välja ka.

Toppisin fileetüki sisse igasugust toredat parasjagu kodus leiduvat kraami ning tulemus oli üllatavalt maitsev! Hästi küüslaugune, juustune ja õunane. Ploomine samuti! Mõnusalt magusapoolne. Isegi isa maitses ja arvas, et väga hea- see on juba midagi! :D
Seega panen oma täidisegenereeringu siiagi kirja. Kas või sellepärast, et ise mitte ära unustada ning teinekordki sama retsepti kasutada.

Vaja läheb:

• 2 suuremat tükki kanafileed
• 2 suurt küüslauguküünt
• Tsipake õli
• 1/2 tl sinepit
• 1/2 tl mett
• 1/2 pisemat õuna
  
• 3 kuivatatud musta ploomi
• 1-2 cm paksune viil suitsujuustu (mina kasutan alati sulatatud suitsujuustu)
  
• 1 tl basiilikut (mina kasutasin kuivatatut, kuid värske oleks veelgi toredam!)
• Küüslaugusoola
• Soola
  
• Santa Maria röstitud küüslaugu ja pipra maitseainet (kellel teda ei ole, võib kasutada ka tavalist küüslaugupipart, kuid antud maitseaine on vaieldamatult KÕIGE PAREM, mida ma üldse kunagi maitsnud olen, kasutan teda peaaegu iga toidu juures ning ükski minu käte läbi valmiv võileib ei valmi temata!)
• Santa Maria suitsust grillmaitseainet (kellel leidub; saab ka ilma selleta hakkama)
• Terake tšillipipart
  

Tegutse nii:
1. Haki õun hästi pisikesteks tükikesteks või riivi jämedalt. Liiga suured tükid ei küpse lühikese grillimisaja jooksul lihtsalt ära ning jäävad kõvad.
2. Pese mustad ploomid ning haki ka nemad hästi väikseks.
3. Koori küüslauk ning pressi ploomide ja õuna hulka.
4. Lõika suitsujuustust tükike ning haki temast keskmise suurusega kuubikud.
5. Koori küüslauguküüned ning pressi nad eelnevate komponentide sekka.
6. Lisa sinep ning ka tilgake õli.
7. Lisa ka mesi ning basiilik, küüslaugusool, sool ning ülejäänud maitseained. Soolaga ei tasu väga üle ka pingutada, mõlemat võiks panna väikse näpuotsatäie. Kellel küüslaugusoola ei ole, võib muidugi ka ainult tavalist lisada.
8. Sega komponendid kenasti läbi.

9. Haara üks kanafileetükike ning hästi terav nuga ja lõika talle otsast auk sisse. Uurista noaga fileesse suuremat sorti "tasku". Ürita seda teha nii, et nuga kuskilt pinnale ei tuleks ning tühimik jääks siiski filee sisse. Ei juhtu ka midagi, kui tüki peale väike auguke tuleb, selle saab hiljem hambaorkidega kinni panna. Korda sama tegevust ka teise fileetükiga.

10. Topi segu lusika või sõrmede abil enam-vähem võrdselt fileetaskutesse ning kui pinnale tekkis mõni auk ning täidis sealt välja tulla tahab, sulge see hambatikkudega. Võid ka otsad, kust täidist sisse toppisid, tikuga kinnitada, kuid selleks ei ole väga suurt tarvidust- minul täidis sealt välja jooksma ei hakanud. Kuid kui sisu väga palju on, võib see juhtuda.

11. Kui fileed on kenasti täidetud, raputa neile peale veel veidi soola ning küüslaugupipart või suitsumaitseainet ja jäta veidikeseks (nt paariks tunniks) külmikusse kile alla seisma.

Ka minul õnnestus esimesse fileetükki paar kena augukest tekitada, kuid hambatikud olid siinkohal abimeheks

12. Grilli täidetud fileetükke umbes 15 minutit. Poole peal keera nad ka ümber.
13. Söö koos värske salati mõne toreda grillitud juur- või köögiviljaga!

Ma arvan, et neidsamu täidetud fileid võib väga edukalt ka tavalises ahjus küpsetada. Sel juhul läheb ehk veidike kauem (kuid mitte oluliselt) ning maitse ei ole võib-olla nii nämm-nämm kui grillil tehtutel, kuid usun, et väga head on nad sellegipoolest :)

Peedi-õunavorm

"Targalt toitudes terveks" on endiselt mu parim sõber ning seekord sai ära proovitud peedi-õunavorm, mis esialgu küll veidike kahtlustäratav tundus ning mille tõttu ma teda esialgu poolest kogusest enam teha ei julgenud. Peet, õun ja kohupiim kolmekesi koos ahjus?! Tulemus oli aga üllatavalt maitsev ning oleksin võinud täitsa rahulikult kohe suurema vormitäie ahju pista.

Ma ei tea küll, mida need kolm eelmainitud tegelast seal ahjuvormis korda saatsid, kuid mu kodu oli vormi ahjus oleku ajal ning ka veel tükk aega pärast seda hästi head maasika- või mustikalõhna täis. Ei saanudki täpselt aru kumba. Võib-olla hoopiski veidike mõlemast. Maitse oli samuti lõhnale üsna ligilähedane ehk siis midagi kahest eelpool mainitud marjast kokku. Suhteliselt imeline igatahes! :)

Vaja läheb:

• 1 suurem keedupeet (ahjus röstitud peet on vahvam veelgi)
  
• 3 keskmist õuna
• 200 g kohupiima
• 0,5 kl hapukoort (asendasin maitsestamata jogurtiga)
• 3 muna
• 3-4 sl suhkrut/mett
  
• 0,5 kl täisteranisujahu (panin selle asemel segu linajahust ning kaera täisterajahust)
• Kliisid
• Võid, soola

Tegutse nii:
1. Riivi õunad koos koorega (Poolast meile jalutanud õunad võiks siiski ära koorida) ning sega riivitud peedi, kohupiima, hapukoore/maitsestamata jogurti, suhkru, jahu ja lahtiklopitud munadega.
2. Maitsesta. (Kaneel on endiselt tore- isegi selle vormi puhul!)
3. Tõsta võitatud ja kliidega üleraputatud vormi ning...


...küpseta 200 kraadi juures helepruuniks.

4. Söö soojalt või külmalt hapukoore, piima või vaniljekastmega.

Piimaga oli väga nämma! Jogurtiga sobib vorm samuti väga kenasti. Nii maitsestamata jogurti kui ka juba eelnevalt maitsestatud/magustatuga ;)

Kaerahelbe-jogurtikarask

Putrudest on mul hetkel jällegi isu täis, kuid kuna kaerahelbeid tuleks siiski tarbida, viskasin ühel hommikul ahju vahva kaerahelbe-jogurtikaraski Maire Suitsu raamatust "Säästlikult ja suupäraselt" ning tulemus oli niivõrd tore, et olen seda karaskit nüüdseks juba kolm korda valmistanud, iga kord erinevaid komponente juurde lisades :)

Jogurtikarask valmib väga lihtsalt ning kiirelt ja sobib suurepärast nii õhtu-, lõuna- kui hommikusöögiks.

Antud kogusest saab kaks toredat karaskiketast
Vaja läheb:

• 400 g maitsestamata jogurtit
• 0,5 tl soola
• 1 dl jahu (tore on nt täistera odrajahu, linajahu või nende segu)
• 1 tl söögisoodat
• 3,5 dl suuri eelröstitud (täistera)kaerahelbeid (ei juhtu ka midagi, kui neid eelnevalt mitte röstida)
• 1-2 sl õli

Mina olen lisanud ka:

• Lusikatäie nisukliisid
• Vahemere ürdisegu
• Punet (tema sobis karaskiga kohe kuidagi eriliselt hästi)
  
• Tšillipulbrit
• Küüslaugupipart
• Röstitud sibulahelbeid
  

Tegutse nii:
1. Lisa jogurtile kaerahelbed ning soola ja söögisoodaga segatud jahu.
2. Viimasena lisa õli.
3. Jaga tainas kaheks ja moodusta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kaks lamedat ketast.
4. Vajuta pind tasaseks ning jaga seejärel puust võinoa abil madalate märkjoontega kaheksaks sektoriks.
5. Küpseta 225 kraadi juures keskmisel siinil umbes 20 minutit.
6. Kõige paremini maitseb karask soojalt nt sulatatud juustu ja tomati/kurgiga! Ürtidega maitsestatud kodujuustuga on ta samuti väga vahva.

Proovisin aga ka nii, et...

...asetasin karaski pinnale enne ahjupanekut viiludeks lõigatud tomati, mille segasin kausikeses kokku pressitud küüslaugu, natukese õli, soola ning basiilikuga. Mõni minut enne karaski ahjust võtmist asetasin peale ka mozzarellatükikesed. Nii oli karask samuti ülimalt nämma! Justkui pitsa, aga hoopis tervislikum. Sellisel kujul on ta ka järgmisel päeval väga maitsev ning teda võib nt võileibade asemel suvisele piknikule või väljasõidule kaasa küpsetada ;)

Pizzarask

Siiruviiruküpsised

Olen alati tahtnud selliseid toredaid kahevärvilisi triibuküpsiseid teha ning lõpuks võtsin asja ka tõsisemalt käsile! Sobiliku retsepti leidsin siit.

Lisaks oma ülivahvale välimusele on antud küpsised täpselt sellised tee või kohvi kõrvale näksimiseks sobivad küpsetised. Meeldivad nii lastele kui vanaemale. Emale ja isale, õele ja vennale samuti. Kes ikka suudaks nii toredale väljanägemisele vastu panna :)

Isegi Mr Sool ja Mrs Pipar mitte...

Siiruviiruküpsiste valmistamine on samuti üsnagi lihtne ning taina võib juba mitu päeva varem valmis teha ning külmikusse küpsetamist ootama jätta.

Antud kogusest saab ikka ühe väga suure taldrikutäie küpsisekesi!
Vaja läheb:

• 200 g võid
• 1 klaas tuhksuhkrut
  
• 2 sl vaniljeekstrakti
• 1 muna
• 6 dl jahu (või ka veidike rohkem)
• 3/4 dl mõru kakaod

NB! Tuhksuhkrut saab väga hõlpsasti kohviveski/jahvataja abil ise teha, seega kellel antud masin kodus olemas on, ei ole mingit põhjust tuhksuhkru peale raha raisata- muudkui jahvata.

Kuna mul sai kodus ootamatult valge suhkur otsa ning jagus täpselt poolele tainale, tegin tumeda ning heleda taina täitsa eraldi, jahvatades pruuni taina sisse hoopiski pruuni suhkrut (tuleb veidi tumedam tainas ning lisab küpsistele ka pisikese tervisliku nüansi). Kes soovib, võib samuti niimoodi teha, kuid üks kogus tainast teha ning sellele kakaopulbrit lisada on muidugi hoopis lihtsam.


Toimi nii:
1. Vahusta suhkur ja toasoe või. Kes seda puulusika abil teha ei viitsi, võib muidugi miksri tainakonkse kasutada, kuid mina eelistan alati käsitsi vahustamist.
2. Lisa vaniljeekstrakt ja muna, sega läbi.
3. Lõpuks lisa ka jahu ning sega tainas ühtlaseks. Seda on hõlpsam teha käte abil.
4. Jaga tainas kaheks, lisades ühele osale kakaopulber ning teisele osale veel nii palju jahu (umbes sama palju kui kakaod), et ta enam käte ega kausi külge kinni ei jääks.
5. Mässi mõlemad tainad eraldi toidukilesse ning lase külmikus vähemalt pool tundi seista.
6. Võta tainad välja ning rulli kõigepealt üks ning seejärel teine lauale suureks õhukeseks nelinurgaks. Nad tuleks rullida umbes täpselt ühesuuruseks. Pole aga hullu midagi, kui üks veidi suurem tuleb kui teine, siiruviiruline tulemus on ju ikkagi garanteeritud.

7. Aseta pruun tainanelinurk heleda nelinurga peale ning keera pikemast otsast tihedasti rulli. Venita pikka "vorstikest" veelgi pikemaks, lõika keskelt pooleks (lihtsalt sellepärast, et üks rull on külmikusse asetamiseks liiga pikk), mässi mõlemad osad jällegi toidukilesse ning aseta vähemalt 45 minutiks külmkappi.

8. Enne küpsiste lõikama asumist kuumuta ahi 180 kraadini.
9. Võta külmikust üks "vorstike" ning hakka temast terava noa abil (soovitavalt lõikelaual) õhukesi n-ö mündikesi lõikama. Ära muretse, kui nad esialgu eriti ümarad ei tule, tainast saab sõrmede abil väga hõlpsasti vormida.

10. Aseta siiruviirulised mündikesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta eelkuumutatud ahjus u 10-15 minutit. Nad valmivad tõesti ülimalt kiiresti! Minul kulus iga plaaditäie jaoks umbkaudu 9-10 minutit. Jälgi, et küpsised väga pruuniks ei läheks, kuna eesmärk on siiski pruuni ja valge efekt ning kui ka valge osa pruuniks tõmbub, ei ole lõpptulemus üldse nii vahva.

Kohe läheme ahju

11. Jätka tegevus nii kaua, kuni mõlemast siiruviirulisest rullist on tükikesed välja lõigatud ning ahjus valmis küpsetatud.
12. Kuhja küpsised taldrikule, paki kellelegi kingituseks või külakostiks kaasa või hammusta kohe tee/kohvi kõrvale :)

Siiruviirukuhi

Siiruviirusõbrad