Tegelikult võib samu pirukaid täiesti vabalt valmistada ka paksema moosi, hakkliha, seente või hoopiski keedetud ja puruks tambitud porganditega ,mis on segatud väikese soola-pipra, muskaadi ning keedumunaga. Samuti peaks pirukatäidiseks imehästi sobima keedukreem!
Retsepti leidsin Postimehe nädalalõpulisast Arter ning ta pidavat pärinema ühe toreda Otepääl elava tädi Anita varasalvest.
Antud kogusest valmib 64 pirukakest (4 suurt plaaditäit)
Taina jaoks varu koju:
- 1 pakk (50 g) pärmi
- 250 ml piima
- 4 kl jahu
- 250 g võid
- 3 kuhjaga tl suhkrut
- 1 tl soola
- (Veidi jahvatatud kardemoni!)
- 6 suurt õuna
- 1 tl kaneeli
- 150 g kristallsuhkrut
Tegutse nii:
1. Võta taina jaoks vajaminev kraam juba varem külmikust välja ning lase neil toasoojaks saada.
2. Pane piim kaussi ja puista sisse murendatud pärmitükid.
3. Sega lusikaga vedelikku ning mulju pärmutükid vastu kausiäärt katki. Tee seda seni, kuni vedelik on ühtlane.
(Kardemon samuti!
4. Valmista teises kausis purutainas: haki võitükid ja jahu peeneks ning lisa suhkur ja sool.)
5. Mätsi tainas sõrmede vahel peenikeseks puruks ning pane piima-pärmisegu hulka.
6. Sõtku pikalt läbi, kuni tainas tuleb käte küljest täielikult lahti ja muutub elastseks. Vajadusel lisa veidi jahu.
7. Lase tainal vähemalt tunni jagu külmkapis seista. Kes soovib, võib taina lausa eelmisel õhtul valmis teha ning alles järgmisel päeval pirukaküpsetuse kallale asuda. Mina toimisin just nii.
8. Koori õunad, eemalda südamed ja lõigu suuremateks tükkideks.
9. Vormi tainas mitmeks ümmarguseks pätsiks ning rulli nad ükshaaval jahusel laual õhukeseks.
10. Jaga tainas võrdseteks sektoriteks, pane iga sektori keskele õunatükk ja raputa peale kaneeli.
11. Rulli pirukad kokku ja püherda neid suhkru sees. Efektsema lõpptulemuse saab siis, kui pirukat eelnevalt pealt veidi veega pintseldada, siis jääb suhkur taina külge paremini kinni ning teda jääb mõnusalt paks kiht, mis ahjukuumuses ära ei sula ning hiljem katab pirukat ilus kristlane suhkrukoorik.
12. Küpseta pirukaid 175-kraadises (ka 200 kraadi ei ole liiast) ahjus küpsetuspaberiga kaetud plaadil seni, kuni nad kenad kuldsed on. Mina ei eelkuumutanud ahju, vaid asetasin pirukad külma ahju, et nad koos kuumuse tõusmisega kerkima hakkaksid.
13. Pirukad on maitsvad nii äsja ahjust tulnuna kui ka jahtunult. Haara kõrvale tassike teed, kohvi või piima ning lase hea maitsta!
Päikesespruunid pirukapoisid
3 comments:
vot need olid väga, väga head!
Sinu ja ülejäänud pirukasõprade vaimustus reetis teid, seega usun sind täielikult! :)
Mu ema tegi selliseid pirukaid, kui väike olin, aga pohlamoosi ja korraliku suhkrukoorikuga. Nüüd olen küsinud taigna retsepti, aga kas ta ei mäleta või milles asi, igal juhul pole saanud. Mitu korda olen mõelnud, et nii tahaks teha, mäletan seda piruka rullimist ja talviselt pohlamaitselist head pirukat, aga taigna retsepti pole. Nüüd otsustasin kasutada google pildiotsingut, sest sellise väljanägemisega pirukaid palju ei ole ja leidsingi :) Aitäh! Väga head tulid, katsetasin ka õunaversiooni, moosiga siis. Kindlasti on väga hea tainas ka soolaste pirukate tegemiseks.
Post a Comment