Sefiir

Telefonihelin
Õde Paul (pean silmas enda õde Pauli, vaimulikke palun mitte asjasse segada) alandlikult: "Kata, kuule, kas sa täna ei tahaks neid korvikesi teha...?" (Olin paari päeva eest maininud, et mul on külmikus veel veidi koogipõhjast järele jäänud tainast.)
Kata (veidi kahtlevalt): "No ma ei tea, kas mul täna selleks aega on ja millega ma neid üldse täidaks... Pealegi ei lubanud emme mul enam lähiajal midagi magusat valmistada."
Paul:" No ma arvan, et kui sa teeksid, siis ta sööks ikka koos minuga paar tükki ära."
Kata: "Ma mõtlen selle peale..."
3 minutit mõtistklusi
Kata: "Tsau, kuule, kas sulle sefiir maitseb või?"
Paul: "Jaa, täiega!"
Kata (juba vargsi samme köögi suunas seadmas): "No selge siis."


Olin just eelmisel õhtul Maire Suitsu raamatut "Säästlikult ja suupäraselt" sirvinud ning leidnud kuumutatud sefiirkreemi retsepti, mis meenutas kohe ema ammust tähelepanekut selle kohta, et sefiiri(korvikeste) valmistamine on mul endiselt järele proovimata. Mõlgutasin siis salamisi mõtteid, et selle triki võiks küll lähiajal kindlasti ellu viia. Seega oli suurim rõõm sefiirikorvikeste valmistamise kallale asuda. Tänu Paulile!


Ja tõepoolest- ema ei läinudki metsa vitsa otsima, kui avastas, et olin tema rangest magusate küpsetiste valmistamise keelust üle astunud, vaid pistis töölt tulles suurima rõõmuga Pauli seltsis kõik korvikesed pintslisse! On ikka tegelased.


Kreemi valmistamine ise möödus täiesti imeliselt lihtsalt ja viperusteta. Olin lausa hämmingus, et ta mul nii kenasti välja kukkus. Arvasin, et esimesel korral valmib ehk mingi sefiiritaoline plönn. Aga ei- täitsa sefiir! Nii et valmistagem julgelt. Mune ja suhkrut enamasti ikka kodus leidub. :)

Vaja läheb:

• 2 dl väga peent suhkrut (kasutasin tuhksuhkrut, et ikka kindel värk oleks)
• 4 munavalget

Tegutse nii:
1. Vahusta munavalged suhkruga pehmeks vahuks.
2. Aseta anum suuremasse nõusse, kus on vaikselt keev vesi.
3. Mikserda segu 10-15 minutit, kuni vaht on väga tihe ja kohev ning mikserilabade väljatõstmisel jäävad besee pinnale püsima teravad tipud. Minul kulus selleks isegi veidi vähem kui 10 minutit.
4. Tõsta kauss keevast veest välja ja vahusta edasi, kuni vaht on toatemperatuurile jahtunud.


5. Täida sefiiriga korvikesi, kaunista kooki või kühvelda kreemi lihtsalt magusaisu kustutamiseks suhu!

Sefiir püsib õhukindlalt suletud anumaga külmkappi asetatult kasutuskõlblikuna mitu päeva!

Korvikesi valmistan alati selle koogipõhja retsepti järgi. Küpsetan neid u 200-225 kraadi juures esmalt raskusega (küpsetuspaber pluss mingi tangaine), kuni ääred kergelt pruunikaks tõmbuma hakkavad ning seejärel veel veidi aega ilma raskuseta, et ka põhi kenasti valmis saaks. Muud kunsti ei olegi. :)

Konkreetsete korvikeste puhul asetasin neile põhja törtsukese hapukamat moosi ning lasin tordipritsist sefiiri peale. Voilaaa!