Rukkileivakuklid porgandi ja seemnekestega

Järjekordne imeline retsept Aive Luigela raamatust "Targalt toitudes terveks".
Need kuklid (koorikleivad) on igatahes niivõrd head, et kaovad meil laualt täiesti märkamatult. Paul küsis täna üles ärgates ka esimene asjana, kas neid head pätsikesed ei olegi veel valmis. Pidin tema kurvastuseks aga vastama, et tainas alles kerkib. Veidi hiljem oli aga terve tuba leivalõhna täis ning kõigil rõõmu palju :)

Antud rukkipätsikesi saavad küpsetada ilmselt inimesed, kellel regulaarne leivategu käimas, kuna tegemist on üldiselt rukkileiva küpsetamise ning valmistamise protseduuriga ning vaja läheb ka juuretist (mida ei ole tegelikult üldsegi raske valmistada), seega soovitaksingi alustada leivaretsepist ning valmistada sealse õpetuse järgi juuretis.

Kes aga tõesti ülimalt laisk on, siis ehk õnnestub ka mõnelt leivateoga tegelevalt sõbralt/tuttavalt tema poolt sisseöötatud juuretis välja nuiata ning selle abil oma leivatainas valmis sõtkuda!

Vaja läheb (üks suur plaaditäis kuklikesi ehk 11-12 tk):

• 1 kg rukkijahutainast (ehk u pool minu leiva taina kogust)- kordan allpool selle tegemise õpetust
  
• 1 kl riivitud porgandit
• 0,5 kl purustatud seemneid (päevalille-, kõrvitsa- või linaseemneid)
• Seesamiseemneid ja (rukki)kliisid veeretamiseks

Toimi nii:
1. Rukkijahutaina saamiseks sega esmalt juuretis, 2,5 dl täisterarukkijahu ning 0,5 liitrit leiget vett puulusika abil suures kausis körditaoliseks massiks, puista pinnale veidike rukkijahu ning jäta vähemalt 12 tunniks hapnema (mina segan kördi tavaliselt õhtul valmis ning hommikul asun tainast valmistama).
2. Lisa kördimassile u 2 sl soola, 1 dl mett/suhkrut, köömned ning kes soovib, ka jahvatatud röstitud koriander ja linajahu. Mina puistan hulka ka veidike rukkihelbeid ja kliisid. Kes soovib, võib lisada ka natuke (suhkruga lahti hõõrutud) pärmi, et kerkimist kiirendada ja hõlbustada.
3. Hakka jaokaupa ka rukkijahu lisama. Selle koguse kuklite jaoks peaks vaja minema u 7,5 dl täisterarukkijahu. Alguses sega tainast puulusikaga ning siis võta appi käed ja lisa jahu ning sõtku tainast seni, kuni ta kergelt kausi seinte küljest lahti hakkab lööma. Tainas ei tohiks väga nätske jääda (muidu jäävad kuklid ka hiljem seest veidi nätsked), seega jahu tulekski lisada tunde järgi seni, kuni tainas mõnusalt sitke on.
4. Nüüd on paras aeg võtta veidike tainast ning see karbikesse järgmise korra juuretiseks kõrvale panna! Säilita teda külmkapis.
5. Kõige lõpus lisa tainale ka klaas (jämedalt) riivitud porgandit ning pool klaasi meelepäraseid peenemaks jahvatatud seemneid. Mina neid päris puruks ka ei jahvatanud, kuna on tore, kui seemneid hamba all ikka tunda on. Jahvatamise mõte on selles, et organism seemnetest toitained hõlpsamini kätte saaks.
6. Raputa taina pinnale natuke rukkijahu ning jäta ta mõneks tunniks rätiku alla sooja kohta kerkima.
7. Kui tainas on piisavalt kerkinud, ongi aeg pätsikesi vormima hakata. Enne pane aga ahi 220 kraadi juurde sooja ning kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja määri ka veidikese õliga, et kuklid sealt hiljem kenasti lahti tuleksid.

8. Puista taldikule kliid ja seesamiseemned (võib kasutada ka ainult kliisid või ainult seemneid) ning vala ühte kaussi/supitaldrikusse vett, et seal oma käsi märjaks teha (kukleid tuleb vormida märgade kätega, muidu jääb tainas käte külge kinni ning vormimisest ei tule midagi välja).
9. Võta tainast märgade kätega üks peotäis ning vormi sellest tore kuklike (selline madalam ja lamedam, et ta ikka seest ilusi ära küpseks).

10. Asetat ta esmalt üht- ning pärast teistpidi kliide ja seemnete sisse ning seejärel ahjuplaadile. Vajuta märja sõrmega sisse üks või mitu augukest. Seemned võib ka hoopis sellesse augukesse suruda ning veeretamiseks ainult kliisid kasutada.
11. Tee nii palju pätsikesi, et kogu tainas ära kasutatud oleks. Vajaduse korral (kui ei ole nii suurt ahjuplaati, et kogu tainakogusest vormitud kuklid sinna ära mahuks) võib ka kahes jaos küpsetada. Sel juhul tuleks tainas lihtsalt vahepeal uuesti rätikuga katta ning pärast pätsikeste valmistamist jätkata.
12. Küpseta kukleid 220 kraadi juures seni, kuni nad pealt ilusti pruuniks ning kõvemaks lähevad. Minul kulus selleks peaaegu terve tund, Aive Luigela mainis oma retseptis aga, et selleks läheb umbes pool tundi, seega ei oska öelda, kas viga on meie viimasel ajal väga kahtlaseid tempe tegevas vanas ja väsinud ahjus või lähebki nendega nii kaua. Ma arvan, et poolest tunnist on igal juhul natuke vähe, kuna sel juhul jäävad nad seest üpriski nätsked.

13. Võta kuklid ahjust ning aseta neile peale niiske (tee rätik kraanivee all märjaks ning vääna hästi välja) rätik ning hoia teda kuklite peal seni, kuni nad auramise lõpetanud on (u 5-10 min). See toiming aitab vältida hilisemat kooriku kõvaks minemist.
14. Kui oled märja rätiku eemaldanud, lao leivad taldikule/kaussi ning aseta neile peale kuiv rätik. Jäta nad sinna alla kogu nende tarbimise ajaks.
15. Lõika leivakesed kas kohe või hiljem, vahetult enne söömist, lahti. Alguses lahti lõigates on nad keskelt üpriski nätsked, seega tuleks kasutada mõnd väga head ja teravat nuga (nt fileerimisnuga).

Ilus porgand! Ja toredad seemnekesed.

Mina tegingi esialgu pool kogust enda leiva tainast (arvestades, et see on umbkaudu 1 kg), kuid nüüd, teisel korral, valmistasin kohe sama koguse, mille tavaliselt leivateo puhulgi ning lisasin talle topeltkoguse (2 kl) porgandit ja seemneid (1 kl)- nad said lihtsalt niivõrd kiirelt otsa! Mul on kodus aga sööjaid ka omajagu. Kes enda tarbeks teeb, võib rahulikult eelpool lahti seletatud retsepti järgi ühe plaaditäie küpsetada :)

Samas võib valmistada ka terve kogus tainast ning seejärel võtta sellest pool kuklikeste jaoks ning poolest valmistada üks pisemat sorti leib. Variante on mitmeid.

Kuklikuhi

Kuklist saab suurepärase suvise ülitervisliku rukkiburgeri