Sunday, October 31, 2010

Juustupallikesed

Vahelduseks jagaksin väikest suupisteideed inimhiirtele ehk suurimatele juustusõpradele. Mina olen igatahes üks neist ja julgen kahtlustada, et minusuguseid Eestimaal (ja kogu maailmas) jätkub! :)


Juustupallikesed on mõnusalt valgurikkad, hästi maitsvad ja vahva väljanägemisega snäkid. Nii et asugem julgelt veeretama! Ka pisemad juustusõbrad saavad sellega vaevata hakkama.


Retseptiidee nami-namist, kuid väikeste sõbralike muudatuste ja lisakomponentidega. Kes soovib, võib küüslaugu hoopiski välja jätta. Ka juustu võib igaüks oma maitse järgi haarata: põnev on tavapärase asemel valmistada nt sinihallitus- või suitsujuustupallikesi.


Vaja läheb:
  • 200 g juustu
  • 1-2 muna (mida rohkem, seda toredam!)
  • Nii palju majoneesi, et segu kenasti kokku hakkaks (3-4 supilusikatäit)
  • 1-2 küünt küüslauku
  • Veidi soola ja musta pipart
  • Ürte, röstitud seesamiseemneid, toredaid maitseaineid, pähklipuru vms pallikeste veeretamiseks
Toredaimad maitseained, mis pallikestega ülihästi sobinud on, on Santa Maria apelsinipipar ja wasabi-seesamisegu.

Soovi korral:
  • Peenikeselt riivitud porgandit
  • Pestot juustumassi hulka
  • Eelnevalt leotatud rosinaid pallikese keskele
  • Viinamarju, oliive, õuna- või pirnilõike pallide kõrvale ampsamiseks
Tegutse nii:
1. Riivi juust (ja porgand) peenikeselt.
2. Purusta kõvakskeedetud kooritud munad kahvliga peeneks, lisa juustule.
3. Pressi hulka ka küüslauk.
4. Lisa majonees, maitsesta ja sega mass hästi läbi.


5. Vormi (märgade) käte abil pallikesed...



...ja veereta neid ürtides, seemnetes või maitseainetes.


6. Lase pallikestel veidi aega enne söömist/lauale asetamist külmas seista.


7. Lõika juustupallikeste juurde mõned puuviljasektorikesed, pese paar viinamarja ning haara mõni oliivipoiss ja alusta koos teiste juustusõpradega suurnosimist!

Ka imetabane marineeritud kõrvits on juustupallikeste hea sõber!

Tuesday, October 26, 2010

Moka-juustutort

Moka-juustutort on kõigi kohvisõprade lemmik! Tegemist on ka üsna piduliku tordiga, mida võib julgelt kellelegi sünnipäevakingiks viia või mõne tähtsama sündmuse puhul lauale tuua.


Nagu juustutortide puhul ikka, on mokatordi puhulgi üpris kindel, et meistriteos kuhjatakse kiidusõnadega üle ning nõutakse veel uut tükkigi.


Eriliselt hästi lähevad igasugused kohvimekiga magusroad (vastupidiselt sellistele, mille sisse on porgand või muu tore ja tervislik juurvili peidetud) miskipärast peale ka meessoost olenditele.


Retsepti algvariant on pärit "Kohviraamatust", kuid ma tegin selles omajagu muudatusi, suurendades esiteks komponentide koguseid, tuues toorjuustu seltsi ka kohupiimakreemi ning pannes pähklid täidiseainete hulka lisamise asemel hoopis tordi peale. Viimast seepärast, et mulle tundus veidi kahtlane, kui mugav võiks olla suuri pähklipoisse tordi sees hamba all tunda. Samuti oleks sel juhul ilusa torditükikese lõikamine veidi raskendatud tegevus olnud.


Antud kogus on sobilik 28 cm läbimõõduga lahtikäivale koogivormile
Põhja jaoks läheb vaja:
  • 300-400 g digestiivküpsiseid (olenevalt sellest, kui paksu põhja soovid)
  • 3 sl vett
  • 75-100 g sulatatud võid (mina panin umbkaudu 350 g digestiive ja 100 g võid ning nagu veidi allpool asetsev piltki reedab, siis põhi vaat et ujus võist, seega oleks võinud teda tsipa vähem panna)
Kate:
  • 200 g maitsestamata toorjuustu
  • 400 g Ricotta kohupiimakreemi (või tavalist Alma kohupiimatoru)
  • 3 dl suhkrut
  • 4 dl kanget kohvi
  • 6 tl želatiinipulbrit
  • 4 dl 35% rõõska koort
  • 75 g piimašokolaadi
Kaunistuseks:
  • 100 g röstitud sarapuupähkleid (võib kasutada ka teisi, nt maapähkleid, india pähkleid vms)
  • 25 g šokolaadi
Toimi nii:
1.
Purusta
küpsised, sega juurde vesi ja sulavõi. Mina valmistan põhja jaoks vajaminevad digestiivid alati ise- tuleb mitmeid kordi odavam, nad saab mitu päeva varem valmis teha ning küpsiseid jääb nii palju järele, et saab sõpradegagi jagada. Neist imelihtsatest küpsetistest on viimasel ajal saanud ema ja Pauli vaieldamatud lemmikküpsised.
2. Suru segu ühtlase kihina küpsetuspaberiga kaetud 28 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhjale ja tõsta külmkappi.


3. Vahusta toasoe toorjuust ja ricottakreem suhkruga ühtlaseks ja kohevaks.


4. Mõõda 1 dl kohvisse želatiin ja lase 5 minutit paisuda.
5
. Sulata kuumaveevannis ning lisa ülejäänud kohv.

6
. Vahusta koor.

7.
Kalla veidi jahtunud kohvi-želatiinilahus peene joana juustu-kohupiimakreemi hulka, samal ajal vahustamist jätkates.

8.
Sega kohe hulka ka vahustatud koor koos eelnevalt tükeldatud šokolaadiga ning tõsta alt ülespoole segamini.



9. Kalla segu koogivormi ja silu pealispind. Kaunista pealt röstitud hakitud pähklite ning ülejäänud šokolaadiga.


10. Kata tort pealt fooliumi või toidukilega ning aseta külma tarduma.
11. Juba mõne tunni pärast võid piiluda, kas tort on tahkunud ja kui nii on, võid kohe julgelt (aga ettevaatlikult!) koogivormi serva eemaldada ning tükikesi serveerima asuda!


12. Hoia torti kindlasti ka hiljem külmas, kuna muidu võib juhtuda, et tal tekib tahtmine üles sulama hakata.

"I'd stop drinking coffee, but I'm not a quitter!"- tundmatu autor

Paljud tortitükikese nosimise lõpetanud ning uue haaramise üle sisemist võitlust pidavat maiasmokad võiksid ilmselt sama lausuda. "I'd stop eating the cake, but I'm not a quitter!" :)


Sunday, October 24, 2010

Datlipallikesed

Datlipallikesed on kanepiseemnepallikeste lähisugulased! Mõlemad magusad kommiasendajad on ühtviisi maitsvad. Ja tervislikud!


Ma olen igatahes datlipallikestest vist veidike sõltuvusse sattunud- igal hommikul pistan paar tükki põske, et kõik parimad rasvad ja energiaallikad kohe päeva alguses kenasti kätte saada. Mis ei välista muidugi seda, et ma lõuna ajal külmkapis pallikesekarbikesest mööda vaadata suudaks. On ikka ahvatlevad tegelased!


Valmistamisega on veidi mökerdamist, kuid ma leian, et asi on seda väärt. Neid saab korraga kohe suurema koguse teha ning siis külmkapis karbikeses hoida. Kellel aga väga võimas köögikombain, kann- või saumikser on, pole pallikeste valmistamisega üldse mingit suurt muret.


Ka koostisosi võib taaskord endale meelepäraste ainetega asendada. Igaüks saab kasutada just neid pähkleid, mis tema lemmikud on (mulle on senimaani india pähklitega valmistatud pallikesed enim sümpatiseerinud) või mida parajasti kodus leidub.
Ka datleid võib nt rosinate või mustade ploomidega asendada ja vaadata-maitsta, mis välja tuleb. Seemnedki võib omal vabal valikul lisada või hoopistükkis lisamata jätta.

Ideekillukese noppisin siit.

Antud kogusest valmib 20-30 pallikest (olenevalt suurusest)
Vaja läheb:
  • 2 dl röstitud pähkleid (maapähklid, india pähklid, mandlid vms)
  • 2,5 dl kuivatatud kivideta datleid
  • 2 dl täisterakaerahelbeid (või 1,5 dl helbeid ja 0,5 dl kliisid)
  • 1-2 tl röstitud jahvatatud lina- ja/või kanepiseemneid
  • Veidi kaneeli ja kardemoni
  • Tsipake keeva vett või õli
  • Riivitud sidrunikoort
  • Kookoshelbeid/tuhksuhkrut/pähklipuru pallikeste veeretamiseks
  • (Kes veel magusamaid pallikesi soovib, võib veidi mett/suhkrut lisada)
Soovi korral
  • Rosinaid (20-30 tk)
  • Leotamiseks alkoholi (veini, konjakit, rummi vms); muidugi võib, nt kui sööjaks on lapsed, kasutada ka hoopis mõnd mahla või täitsa tavalist vett
PS! Kes soovib (või kellel kodus kannmiksrit ega jahvatajat ei leidu), võib pähklite asemel poest valmis maapähklivõid osta ning hoopis seda kasutada. Sel juhul piisab pestud datlite hästi pisikeseks hakkimisest ja veidikese vedeliku (konjaki, veini, rummi või mahla) lisamisest, et "pallikesetainas" valmis saada ning neid vormima asuda. Kes aga mässata viitsib, võib siiski allolevat juhendit järgida.


Tegutse nii:
1. Alusta pähklivõi valmistamisest. Selleks kalla röstitud pähklid kannmiksrisse ning blenderda neid seni, kuni nad on pähklivõi-taolise konsistentsi saavutanud. Vajadusel lisa vahepeal väikeste sörtsude kaupa keeva vett või õli.


2. Kui pähklitest on pasta moodustunud, viska hulka pestud ning veidi pisemaks hakitud datlid ning blenderda neid ühes pähkliseguga. Mina pidin siinkohal pähklivõi teise anumasse tõstma ja edasi saumiksriga tegutsema, kuna meie vana ja väsinud kannmiksrile käis kogu segu blenderdamine üle jõu.
3.
Lisa ka kaerahelbed, sidrunikoor ning maitseained. Kann- või saumikserda segu seni,


...kuni ta on pallikeste vormimiseks piisavalt "kokkuhoidva" konsistentsiga (see ei tähenda, et kõik komponendid üliväikesed peaksid olema). Mina kallan tavaliselt siinkohal hulka ka veidike rosinate leotusvedelikku (konjakit, rummi või veini), kuna see päästab ta hilisemast ärakallamisest ning lisab ka head maitset.


4. Kui segu on valmis, kalla ühte kausikesse kookoshelbed/tuhksuhkur/pähklipuru ning teise paar tundi leotunud rosinad.
5. Võta õrnalt märjaks tehtud kätega väike osa "pallikesetainast", suru talle keskele rosin ning vormi ühtlane ilus kuulike. Kes soovib, võib rosina ka täitsa vabalt välja jätta ning lihsalt pallikesi vormida.


6. Veereta kuulikest kookoshelvestes/tuhksuhkrus/pähklipurus ning aseta karbikesse või taldrikule.


7. Jätka vormimist seni, kuni kogu pähkli-datli-helbesegu on ära kasutatud.


8. Maitse kohe ning aseta seejärel külma, et nad veidi tahkemaks muutuksid. Hiljem serveeri sõpradele, tuttavatele või pereliikmetele, söö ise, vii kellelegi külakostiks või peida kingipakki! Säilita külmas.


Idee: iga tervisest lugu pidav ema võiks lastele/lapsele mõne pallikese hommikusöögi kõrvale jagada ning paar tükki ka kooli kaasa pakkida! Veel enam-lapsed saab ju pallikesevormimisse kaasata! See on väga lõbus ühistegevus! :)

Friday, October 22, 2010

Sibulamoos

Meile anti tervisliku toitumise koolituse raames koduseks ülesandeks sibulamoos valmis keeta ning usina õpilasena asusin rõõmuga tema valmistamise kallale. Retsept on taaskord pärit Aive Luigela "Targalt toitudes terveks" I osast.


Moos sobib hästi röstsaia või -leiva peale, samuti on ta kõikvõimalike juustutoitude ning (grill)liha ja kala suur sõber! Võin kinnitada, et antud moos on tõeliselt maitsev ja ka need, kellele sibul muidu vastukarva on, võiks julguse kokku võtta ning teda mekkida. Võib juhtuda, et sibulavaenlasest saab hoopiski tema suurim fänn!


Mina jätsin sibulad suurteks rõngasteks, kuid kes soovib, võib nad muidugi ka väiksemaks hakkida (siis on moosi hiljem ehk veidi mugavam ampsata). Ka punase sõstra mahla võib täitsa vabalt mõne teise hapu mahlaga asendada- suurepärane valik pidavat olema nt jõhvikamahl. Samuti võib hoidist lisaks mahlale rikastada ka marjade endaga!


Fariinsuhkru asemel kasutasin mina veidi tervislikumat varianti- tumedat Muscovadot. Või asemel niristasin aga hulka hoopiski oliiviõli.

Vaja läheb:
  • 8 keskmist punast sibulat
  • 1 kl punase sõstra mahla (sobib ka jõhvika või mõne muu hapu marja oma)
  • 1 kl fariinsuhkrut (Demerarat)
  • 3 sl võid (oliiviõli)
  • Soola
Lisaks soolale võib moosi julgelt ka veidikese musta pipara ja/või tšilliga maitsestada!

Tegutse nii:

1. Koori ja viiluta sibul.


2. Pane viilud potti ja lisa suhkur, või ja mahl.


3. Sega, kuni suhkur sulab, ja hauta nõrgal kuumusel umbes 40 minutit, kuni segu muutub marmelaaditaoliseks. Mina siiski päris marmelaaditaolist hoidist ei saanud, pigem hästi kreemja ja mõnusa sibulamassi. Olin sellega ülimalt rahul!


4. Tõsta moos purkidesse, sule õhukindlalt ja jäta talve ootama.


5. Söö jõululaual verivorsti kõrvale, aseta saia/leiva peale, liha kõrvale, juustu seltsi või ampsa otse purgist! Sibulamoos on ka ülitore kingitus!

Sibulasõbra seemneleib väikese juustuga :)

Tuesday, October 19, 2010

Šokolaadikrimpsikud

Chockolate crinkle cookies peaks eestikeeli tähendama krimpsus/kortsus/murenenud šokolaadiküpsiseid, mistõttu mina nad täiesti omavoliliselt hellitavalt šokolaadikrimpsikuteks ristisin. Küpsised näevad ülinummid välja ka, nii et taoline nimi sobib neile minu arvates täitsa kenasti.


Šokolaadikrimpsikud valmivad hästi kerge vaevaga, ei ole üleliia rammusad ning nende taina võib juba mitu päeva varem valmis teha ja külmkapis kile sees säilitada.

Lisaks eelmainitule on antud küpsised täiesti ideaalne kingitus! Eelkõige tänu oma ülimalt atraktiivsele väljanägemisele. Küpsiste iludusvõistlustel jahivad šokolaadikrimpsikud kahtlemata pjedestaalikohta!


Krimpsikud meenutavad oma olemuselt veidike präänikuid. Seest on nad mõnusalt pehmed ning väljast ümbritseb neid toredalt tuhksuhkrune murenenud koorik.


Retsepti panin pihta siit.

Antud koguses valmib umbes 40 küpsist (kaks plaaditäit)
Vaja läheb:

  • 0,5 kl kakaopulbrit
  • 1 kl suhkrut
  • 0,6 dl õli
  • 2 muna
  • 1 tl vaniljeekstrakti (kui teda ei leidu, võta kasutusele piim või mõni alkohoolne tegelane, nt konjak/rumm/liköör)
  • 1 kl jahu
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 0,25 tl soola
  • 0,6 dl tuhksuhkrut
Tegutse nii:
1.
Sega kokku suhkur, kakaopulber ja õli.
2. Lisa ükshaaval munad, sega hästi läbi.
3. Lisa ka vaniljeekstrakt.
4.
Sega teises kausis kokku jahu, küpsetuspulber ja sool.
5
. Lisa kuivained kakaosegule ning sega või mätsi käte abil ühtlane tainas.
6.
Mässi tainas toidukilesse ning lase tal vähemalt 4 tundi külmkapis tšillida.
7. Pane ahi 175 kraadi juurde sooja ning kata ahjuplaat küpsetuspaberiga.
8.
Võta osake tainast, veereta see käte vahel u 2,5 cm läbimõõduga pallikeseks, rulli ohtras tuhksuhkrus ning aseta plaadile. Vormimise hõlbustamiseks võib käed vahepeal märjaks kasta.
9.
Jätka sama tegevust, kuni kogu tainast on pallikesed saanud. Antud koguses peaks valmima kaks suuremat plaaditäit küpsiseid, seega soovitaksin osa tainast esialgu veel külmikusse jätta ning kui esimesed pallikesed on ahju rännanud, ta sealt eemaldada ning samuti kuulikesteks vormida.
10.
Küpseta krimpsikuid umbkaudu 10-15 minutit (see oleneb muidugi jälle täielikult ahjust, mina küpsetasin ikka mõned minutid kauem). Ära muretse, kui nad esialgu üpriski pehmed on, seistes muutuvad nad kiiresti kõvemaks!
11. Lase neil mõni aeg ahjuplaadil seista ning transpordi taldrikule või kausikesse, kalla kõrvale klaasike piima või tassike teed/kohvi ja asu krimpsikuid krõmpsutama!


Esimese lume auks :)

Monday, October 18, 2010

Vanamoodsad õunapirukad

Ema avalikustas mulle mõni aeg tagasi erisoovi vanaaegseid vahvaid pärmitainast õunapirukaid nosida saada ning, nagu ikka, olin kohe rõõmuga nõus soovitäitja ametipostile asuma, päästes sellega mädanemisest ka viimased tänavuaastased kodumaised õunad! :)


Tegelikult võib samu pirukaid täiesti vabalt valmistada ka paksema moosi, hakkliha, seente või hoopiski keedetud ja puruks tambitud porganditega ,mis on segatud väikese soola-pipra, muskaadi ning keedumunaga. Samuti peaks pirukatäidiseks imehästi sobima keedukreem!


Retsepti leidsin Postimehe nädalalõpulisast Arter ning ta pidavat pärinema ühe toreda Otepääl elava tädi Anita varasalvest.

Antud kogusest valmib 64 pirukakest (4 suurt plaaditäit)
Taina jaoks varu koju:
  • 1 pakk (50 g) pärmi
  • 250 ml piima
  • 4 kl jahu
  • 250 g võid
  • 3 kuhjaga tl suhkrut
  • 1 tl soola
  • (Veidi jahvatatud kardemoni!)
Täidiseks:
  • 6 suurt õuna
  • 1 tl kaneeli
  • 150 g kristallsuhkrut

Tegutse nii:
1. Võta taina jaoks vajaminev kraam juba varem külmikust välja ning lase neil toasoojaks saada.
2. Pane piim kaussi ja puista sisse murendatud pärmitükid.
3. Sega lusikaga vedelikku ning mulju pärmutükid vastu kausiäärt katki. Tee seda seni, kuni vedelik on ühtlane.
(Kardemon samuti!
4. Valmista teises kausis purutainas: haki võitükid ja jahu peeneks ning lisa suhkur ja sool.)

5. Mätsi tainas sõrmede vahel peenikeseks puruks ning pane piima-pärmisegu hulka.


6. Sõtku pikalt läbi, kuni tainas tuleb käte küljest täielikult lahti ja muutub elastseks. Vajadusel lisa veidi jahu.


7. Lase tainal vähemalt tunni jagu külmkapis seista. Kes soovib, võib taina lausa eelmisel õhtul valmis teha ning alles järgmisel päeval pirukaküpsetuse kallale asuda. Mina toimisin just nii.
8. Koori õunad, eemalda südamed ja lõigu suuremateks tükkideks.
9. Vormi tainas mitmeks ümmarguseks pätsiks ning rulli nad ükshaaval jahusel laual õhukeseks.
10. Jaga tainas võrdseteks sektoriteks, pane iga sektori keskele õunatükk ja raputa peale kaneeli.


11. Rulli pirukad kokku ja püherda neid suhkru sees. Efektsema lõpptulemuse saab siis, kui pirukat eelnevalt pealt veidi veega pintseldada, siis jääb suhkur taina külge paremini kinni ning teda jääb mõnusalt paks kiht, mis ahjukuumuses ära ei sula ning hiljem katab pirukat ilus kristlane suhkrukoorik.


12. Küpseta pirukaid 175-kraadises (ka 200 kraadi ei ole liiast) ahjus küpsetuspaberiga kaetud plaadil seni, kuni nad kenad kuldsed on. Mina ei eelkuumutanud ahju, vaid asetasin pirukad külma ahju, et nad koos kuumuse tõusmisega kerkima hakkaksid.


13. Pirukad on maitsvad nii äsja ahjust tulnuna kui ka jahtunult. Haara kõrvale tassike teed, kohvi või piima ning lase hea maitsta!

Päikesespruunid pirukapoisid
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...