Thursday, September 30, 2010

Mamma peedisalat

Tegemist on absoluutselt kõige-kõige parema hoidisega! Tegelikult ka! Lisaks peedile, mis salati küll ühtlaselt imeliselt punaseks värvib, sisaldab salat temale lisaks ka paprikat, tomatit, sibulat ja porgandit! Kõik head asjad koos ei saagi ju halba tulemust anda!


Meie sööme teda kõikvõimalikel viisidel: prae kõrvale, võileiva peale (nii tore on ülisuur hunnik salatit juustu- või singiviilu peale kuhjata!) ja niisama purgist. Ilmselt seetõttu ta nii uskumatult kiiresti otsa saabki. Tegemist on minu vanaema retseptiga, mistõttu olemegi teda ikka ja jälle mamma peedisalatiks kutsunud. Täpsema päritolu kohta paraku info puudub.


Salatikomponente meelde jätmiseks on samuti ülilihtne reegel: kõike 1 kg (va maitseained ja äädikas muidugi)! Tuleb tõdeda, et üksinda on seda salatit ikka päris kurnav teha (peenikese riiviga tegutsemine on paras treening!), seetõttu soovitaksin endale vähemalt ühe kompanjoni värvata. Salat valmib kiiremini ja vähesema vaevaga. Muidugi on koos ka lõbusam!
Kalavormi seltsis

Sellest kogusest valmib 7-8 pooleliitrist purki salatit
Vaja läheb:
  • 1 kg punapeeti
  • 1 kg paprikat
  • 1 kg tomatit
  • 1 kg sibulat
  • 1 kg porgandit
  • 3,5 sl äädikat
  • Törts (oliivi)õli
  • 4 sl soola
  • 0,5 kl suhkrut
  • 3-4 tl jahvatatud musta pipart
  • Võib lisada ka küüslauku (keemise lõpus) või tšillit
Tegutse nii:
1.
Riivi kooritud peet peenikeselt suurde keedupotti. Tee sama porgandiga.

2.
Haki paprika ja tomat keskmise suurusega tükikesteks.

3. Haki ka sibul.

4. Lisa äädikas, õli, sool, suhkur ja pipar.
5. Keeda salatit pidevalt segades seni, kuni kõik komponendid kenasti pehmed on. Maitse! Kõige kauem läheb pehmenemiseks aega paprikal. Meil on tavaliselt keetmiseks kulunud umbkaudu tund või veidi enam.


6. Tõsta salat ettevalmistatud purkidesse, sule õhukindlalt ning säilita jahedas.

Hääästi mahlane!

Keldririiulid said veelgi värvilisa :)

Wednesday, September 29, 2010

Triibuline suvikõrvitsakeeks

Suvikõrvitsakeeks on väga lihtne, kiire ja tervislik võimalus viimaste suvikõrvitsate ärakasutamiseks. Maitsev samuti! Retseptiidee on pärit siit, kuid mina tegin ta toreduse mõttes triibulise!


Sööjad arvasid, et keeks oleks võinud isegi rohkem suvikõrvitsat sisaldada, seega kes soovib, võib teda täitsa vabalt retseptis antust enam riivida.


Vaja läheb:
  • 1 kl riivitud suvikõrvitsat
  • 1,5 kl nisujahu
  • 0,5 tl soola
  • 0,5 tl söögisoodat
  • 0,5 tl küpsetuspulbrit
  • 1-2 tl jahvatatud kaneeli
  • 2 muna
  • 0,5 kl taimeõli
  • 1,2 kl suhkrut
  • 1,5 tl vaniljeekstrakti
  • 50 g purustatud (röstitud) pähkleid
  • 2-3 sl mõru kakaopulbrit
Tore on lisada ka kardemoni ja piparkoogimaitseainet! Rosinad on samuti vahvad ning kes pähklisõber ei ole, võib täitsa julgelt nende asemel hoopis rosinaid kasutada. Lisaks võib tainasse visata ka šokolaaditükikesi.

Toorjuustuglasuuri jaoks
(soovi korral):
  • 50 g võid
  • 100 g toorjuustu (toatemperatuuril)
  • 1/2 tl vaniljeekstrakti/alkoholi/piima
  • 2-3 sl tuhksuhkrut
  • Kaunistuseks kookoshelbeid (soovi korral)

Tegutse nii:
1.
Määri keeksivorm rasvainega ning puista üle kliide või riivsaiaga.

2. Pane ahi 175 kraadi juurde sooja.
3.
Sõelu kokku jahu, küpsetuspulber, sooda, sool ja kaneel (soovi korral ka kardemon ja piparkoogimaitseaine).

4.
Klopi teises kausis kokku munad, õli, vaniljeekstrakt ja suhkur.

5.
Lisa kokkusõelutud kuivained ning sega hästi läbi.

6.
Lisa ka riivitud suvikõrvits ja pähklid. Sega ühtlane tainas.



7. Tõsta pool tainast teise kaussi ning sega talle hulka 2-3 sl kakaod.


8. Tõsta segu vaheldumisi keeksivormi ning tõmba kahvli või noaga läbi taina, et ta kenasti siiruviiruline jääks.


9. Küpseta umbkaudu tund või seni, kuni keeksi keskele torgatud puutiku külge tainast ei jää. Minu huvitava hingeeluga ahjus küpses ta aga isegi paarkümmend minutit üle tunni.
10.
Lase küpsetisel veidi aega vormis jahtuda, seejärel kummuta ta välja, tõsta külma ja lase täielikult jahtuda.



11. Kes soovib, võib jahtunud keeksi glasuuriga katta, kes seda ei tee, võib küpsetist lihtsalt niisama väikese tuhksuhkruga serveerida. Samuti sobib keeksi seltsi hästi keedukreem või vaniljekaste. ;)

Glasuur:
1.
Vahusta toasoe või ja toorjuust ühtlaseks (nt suure puulusika abil).

2.
Lisa tuhksuhkur ja sega jällegi ühtlaseks.

3. Lisa ka vaniljeekstrakt/alkohol/piim.
4. Kata keeks glasuuriga ning kui soovid, raputa üle ka kookoshelvestega.

Keeksitüki, keedukreemi ja tuhksuhkru sõprus

Sunday, September 26, 2010

Õuna-kõrvitsamoos

Ma tean küll, et kõik mõtisklevad, mida nende hiiglaslike hoidistamisärevuses ootavate kõrvitsapoistega ette võtta.


Meie igatahes valmistasime ühest toredast kirjust kõrvitsast koos õunte ning purustatud seemnekestega moosi, mis tuli hästi-hästi paks ning ka VÄGA magus, kuid sellegipoolest hästi maitsev! Ja mõnusalt suuretükiline!


Retsepti päritolu osas mingeid üllatusi ei ole, haarasin ta otse loomulikult Aive Luigela "Hoidisest".

Valmistasime topeltkoguse ning saime peaagu 6 pooleliitrist purki moosi
Vaja läheb:

  • 1 kg hapusid õunu
  • 3 kl tükeldatud kõrvitsat
  • 0,5 kl purustatud kuivi kõrvitsaseemneid (asendasin päevalilleseemnetega)
  • 500-600 g suhkrut (selle koguse peaks keedisesse uhama inimene, kellele üli-ülimagusat moosi soovib, üldjuhul peaks 400 g täiesti piisama)
  • 1 tl kaneelipulbrit
  • Vett
Riivitud sidrunikoor peaks õuna-kõrvitsamoosi samuti väga hästi sobima! Muidugi ka kõige toredam kardemon!


Tegutse nii:

1. Tükelda südamikest puhastatud õunad väiksemateks tükkideks.

2. Pane keedunõusse veidi vett, lisa õuna- ja kõrvitsatükid ning lase neil kaane all vaiksel tulel keema tõusta.





3. Sega juurde suhkur ning kõrvitsaseemned ja keeda vaiksel tulel, kuni kõrvitsatükid on klaasjad. Lisa ka kaneelipulber.



4.
Täida moosiga ettevalmistatud purgid, sulge õhukindlalt ja jahuta. Säilita jahedas.



Kõrvits purki!

Saturday, September 25, 2010

Ploomi-vanillikook

Sirvisin mõni aeg tagasi eelmise aasta augustikuu Oma Maitset ning leidsin sealt ülinummi pildiga illustreeritud ploomikoogi retsepti ja ilmselgelt pidin tema tegemise järele proovima! Lõpptulemuse üle küll keegi ei nurisenud- kook pisteti märkamatult kiiresti pintslisse!


Naljakas, et antud küpsetist ajakirjas ploomi-vanillikoogiks nimetati. Originaalis oli kasutusel vaid 1 tl vanillisuhkrut ning see imeväike kogus lisatakse ju pea igale magusale küpsetisele ja minu kogemuste põhjal ta küll eriliselt tuntavat vaniljemaitset ei anna, mistõttu uhasin mina muna-koore segusse lausa 2 sl vaniljesuhkrut. Nüüd õigustas kook oma nime veidi enam.


Kohvikoore asemel kasutasin vahukoort, kuna koogisõbrad arvasid, et nad tahaksid ikka midagi rammusamat ampsata. Muidugi võib aga täitsa rahulikult kohvikoore juurde jääda ;)

Mahlane ploomipoiss!

Antud kogused sobivad 28 cm läbimõõduga lahtikäivale koogivormile
Vaja läheb:
  • Muretainast (u 500 g); mina valmistasin, nagu alati, taina selle retsepti järgi ning väikesest osast, mis põhjale ära ei kulunud, valmistasin hiljem sefiirikorvikesi
  • 0,5 kg ploome
  • 4 sl suhkrut
  • 3 muna
  • 2 sl vanillisuhkrut
  • 2,5 dl kohvi- või vahukoort
  • Tuhksuhkrut
  • Määrimiseks võid/õli
Toimi nii:
1.
Kuumuta ahi 200 kraadini.

2. Rulli tainas lahti ja kata sellega võitatud pirukavorm.
3. Kata tainas küpsetuspaberiga ja tõsta taina kerkimise vältimiseks midagi raskuseks (herned, odrakruubid, mingid helbed vms).

Ei tasu hirmuda- köögis ei ole roima toimunud, pöial on kõigest süütust peediriivimisest osa saanud

4. Küpseta 15 minutit, eemalda raskus ja küpseta veel 5 minutit.
5. Pese ploomid ning lõika nad pooleks, eemalda kivi.


6. Vahusta kergelt munad ning lisa suhkrud ja koor.
7. Vähenda ahjukuumus 160 kraadini.
8. Tõsta ploomipoolikud seelküpsetatud põhjale nii, et lõigatud pool jääb üles.


9. Vala muna-kooresegu ploomide vahele ja küpseta seni, kuni munasegu on hüübinud. Teoorias peaks see võtma umbkaudu 30 minutit, kuid minu koogil kulus valmimiseks ligi tund. Ahjude hingeelud on ilmselgelt täiesti erinevad. :)
PS! Küpsemise lõpuosas võiks korraks kasutada ka altküpsetamise režiimi, kuna vastasel juhul kipub põhi veidike nätske jääma.


10. Jahuta kooki 10 minutit vormis ning tõsta seejärel alusele. Serveerides puista üle tuhksuhkruga.

Ploomikook on väga maitsev nii soojalt kui külmalt

Wednesday, September 22, 2010

Stoovitud porgandid sulajuustuga

Kohtasin stoovitud porgandeid kord Naisteka foorumis ning suutsin neist kohe vaimustuda ja lisasin otsemaid oma katsetusnimekirja. Kuna nüüd on ka mõni meie aia porgand üsna suureks kasvada otsustanud, arvasin, et nad tahaksid kohe kindlasti stoovitud saada!


Ema meenutas, kuuldes minu toiduideest, kuidas mamma talle lapsepõlves ka pidevalt stoovitud porgandeid valmistas ning ta neid suurima vastumeelsusega ikka ja jälle sööma pidi.
Nüüd, suurema ja targemana otsustas ta aga julguse kokku võtta ning porgandirooga uuesti proovida. Seekord oli ta vaimustunud! Mina täpselt niisamuti. Lapsed- rumalukesed- ei tea ikka üldse, mis neile hea on! Suuremale osale on igasugune juurvili toidus ju väga kahtlase väärtusega tegelane. Naljatilgad.


Muutsin retsepti taaskord ka veidike tervislikumaks, kasutades nisujahu asemel kaera täisterajahu ning või asemel oliiviõli. Rõõsa koore asemel lisasin 100 g Päikese krevetimaitselist sulajuustu, mis sobis sinna lausa kõige paremini. Lisasin, kuna eesmärgiks oli saada mitte praelisand, vaid pigem selline veidi vedelam kaste, ka veidi piima. Vürtsiks ka veidi pipart.



Vaja läheb:
  • 500 g porgandit
  • 4 dl vett
  • 1 tl soola (hiljem, kui kaste valmima hakkab, tuleks maitse järgi juurde lisada)
  • 1 tl suhkrut
  • 100 g meelepärase maitsega sulatatud juustu (Merevaik, Päikese vms)
  • 2-3 sl täistera kaerajahu/nisujahu
  • 1 dl piima
  • 2 sl oliiviõli/võid
  • Jahvatatud musta pipart
  • Värsket hakitud peterselli
Tegutse nii:
1.
Koori porgandid ja lõika õhukesteks ratasteks. Kõige mugavam on seda teha spetsiaalse viilutaja abil, kuid ka tavalise noaga saab täitsa kenasti hakitud.


2. Pane seibid potti, lisa vesi ja maitsesta soola-suhkruga.
3. Kuumuta keemiseni ning keeda porgandid pehmeks.
4. Sega jahu, piim ja toasoe sulatatud juust hästi läbi.


5. Lisa segu porganditele ning sega hoolikalt.
6. Sega juurde oliiviõli/või ning kuumuta kastet tasasel tulel, kuni ta on kenasti paksenenud (seistes muutub ta veelgi paksemaks!).
7. Serveeri kohe soojalt (nt täisterapasta või kartulite seltsis) ning raputa üle terve hunniku äsja peenralt nopitud ilusti peenikeseks hakitud peterselliga!

Semud Porgand ja PeterSell :)

Vürtsikas ploomikompott

Hetkel vaatavad pea igas kaupluses vastu ülisuured ja -toredad ploomipoisid ning kuna meie enda aias kahjuks ühtki ploomipuud ei sirgu (veel!), ei saa neist mitte kilekotti haaramata ning tervet hunnikut sinna ladumata mööda kõndida. Sellest ka kompotiidee.


Talvel, kui akna taga torm ja tuisk tegutseb, on ju kõige vahvam temaga kohupiim või muu meelepärane üle ujutada ning neid koos rõõmsalt ampsata! :)

Retsept on järjekordselt pärit Aive Luigela "Hoidistest". Ainus muudatus (lisaks riivitud ingveri asendamisele veidikese jahvatatuga), mille autori antud juhendis tegin, oli kivide eemaldamine, kuna minu arvates on kompotti hiljem ilma nendeta palju-palju mugavam süüa. Õnneks tulevad kivid üldiselt ploomist ka väga hästi lahti ning nende eemaldamine ei nõua väga palju tööd ja vaeva.

Vaja läheb:
  • 2 kg ploome
Siirup:
  • 400 g suhkrut
  • 3,5 kl vett
  • 0,5 tl riivitud ingverit
  • 0,5 tl purustatud kaneelikoort
  • 0,5 tl purustatud nelki
Tegutse nii:
1.
Pese ploomid ja lõika nad noaga pooleldi lahti. Nii, et kivi kenasti kätte saaks. Eemalda kivi ning aseta ploomid ettevalmistatud purkidesse. Raputa tühimike vähendamiseks. Kes kive eemaldada ei soovi, peaks ploomid tikuga läbi torkima ning samuti ettevalmistatud purkidesse laduma.


2. Keeda siirupit 10 minutit, kurna.
3.
Vala ploomidele kuum siirup ja pastöriseeri purke algul 60-kraadises vees ja hiljem 80 kraadi juures 15-20 minutit. Jälgi, et ploomid ei laguneks.

Pastöriseerimiseks tuleb purgid suurde kaussi või potti tõsta (kaaned lahtiselt peale asetatud), nad alt ja vahelt kergelt riide või ajalehega vooderdada (et purgid vee mulisemise tulemusena üksteise vastu ei põrkuks ja katki ei läheks) ning pliidile kuumenema tõsta.
Temperatuuri kontrollimiseks kasutasin mina toidutermomeetrit, kuid 80-kraadine kuumus saabub umbes siis, kui vesi on korraks keema läinud ning seejärel on pliidikuumus 3-4 nõksu (olenevalt pliidist muidugi) madalamaks keeratud, et vesi enam väga ei muliseks.
Ma arvan, et tempteratuuri ülitäpne jälgimine ei olegi ülitähtis, peaasi, et purgid ikka kuuma saaksid, kuid ploomid seejuures ei laguneks.


4. Keera kuumutatud purkidele kaas tugevasti peale ning aseta nad jahtuma. Säilita jahedas.

Kurkidega kaunistatud kaaned tahtsid vägisi ploomidele seltsi pakkuda :)

Monday, September 20, 2010

Ahjuõunapüree

Aive Luigela kirjutas "Hoidistes", et parima õunapüree saab ahjus küpsetatud õuntest, kui neid ingveripulbri ja suhkruga keeta. Kuna ahjuõun on tõepoolest üks hästi-hästi maitsev tegelane, otsustasingi tavaliste õunte asemel hoopis neid purki püreerida! Ingverit ma aga neile kaaslaseks ei raputanud, kasutasin tema asemel hoopis kaneeli ja kardemoni.


Õunapüree sobib väga kenasti pudru peale/sisse, röstsaiale (koos maapähklivõiga), pannkoogile ja isegi liha peale. Muidugi võib ka lihtsalt lusika purki lüüa ja teda sealt õunaisu korral suhu kühveldada! Lisaks kasutatakse õunapüreed paljudes küpsetistes ka rasvaine asemel või vähendatakse tema arvelt õli/või kogust. Vot selline tore tegelane meie õunapüree!


Suhkrut võib igaüks tegelikult endale meelepärase koguse lisada, kuna 200 g oli minu ema maitsemeelte kohaselt veidike vähe, mulle aga sobis küll, kuna antud püree eesmärgiks ei peakski tohutu magusus olema (nagu mooside puhul), vaid pigem õunamassi säilitamine.

Antud koguses valmib umbkaudu 2 liitrit püreed

Vaja läheb:
  • 1 kg hapusid õunu
  • 200 g suhkrut (või veidi enam)
  • Ingveripulbrit
  • Kaneeli
  • Kardemoni
Tegutse nii:
1.
Eemalda õuntelt südamikud ning küpseta neid 250-kraadises ahjus seni, kuni nad mõnusalt lagunenud ja pehmed on.


2. Tõsta õunad sõelale ning...

...suru õunad lusika või pudrunuia abil läbi sõela keedupotti.


3. Kui kõik õunad on läbi sõela aetud,

lisa segule suhkur ning ingveripulber (kaneel ja/või kardemon) ning keeda püreed seni, kuni ta meeldivalt paks on. See ei võta väga kaua.


4. Tõsta hoidis ettevalmistatud purkidesse ning sule õhukindlalt. Säilita külmas (keldris).

Ahjuõunapüree peaks õhukindlalt suletuna lausa aastaid ilusti säilima!

Sunday, September 19, 2010

Sinihallitusjuustuküpsised väikese murulauguga

Hoidistamise vahepeal tuleb kindlasti ka küpsist krõbistada- seega üks ülilihtne küpsiseretsept. Tema allikaks on endiselt kõige vahvam "The Great Big Cookie Book".


Sinihallitusjuustuküpsistest saab kindla peale snäkilaua nael! Tegelikult ka- mina olin eile õhtul selle tunnistajaks! Nad kadusid taldrikult kõige kiiremini ning valati iga ampsu juures kiidusõnadega üle. Ilmselgelt valitseb ilu endiselt just nimelt lihtsuses!


Antud kogusest valmib kaks suurt plaaditäit küpsiseid (50-60 tk)
Vaja läheb:
  • 225 g sinihallitusjuustu (kes ostab nt Royal Blue valmispakitud 100 g raskused tükikesed, siis usun, et kahest piisab täiesti; mina riivisin aga lisaks veidike tavalist juustu)
  • 100 g võid
  • 2 kl jahu
  • 1 muna
  • 1 munakollane
  • 3-4 tl värsket hakitud murulauku (võib muidugi asendada ka kuivatatud ürtidega)
  • Musta pipart
  • (Jahvatatud tšillit)
Ma usun, et ka köömned peaks küpsistesse imeliselt hästi sobima!

Tainas tuleks valmistada küpsetamisele eelneval päeval, et ta saaks öö külmikus seista ning kenasti tahkeks minna, kuna siis on võimalik kenad ümmargused viilud lõigata. Ma usun, ajapuuduse korral võib taina aga hoopiski mõneks ajaks sügavkülma pista.

Tegutse nii:

1.
Vahusta kokku toasoe või ja tükikesteks pudendatud sinihallitusjuust.


2. Lisa muna, munakollane, hakitud murulauk ja pipar ja sega hästi läbi.
3.
Lisa (sõelu juurde) jahu. Tee seda kolmes jaos, tainast iga kord hästi läbi segades. Mina mätsisin teda lõpuks lihtsalt käte abil. Seda oli väga mugav teha, kuna tainas ei kippunud väga käte külge jääma.


4. Jaga tainas kaheks ning vooli mõlemast osast piklik "vorst" (läbimõõduga 4-5 cm).
5.
Mässi tainarullid toidukilesse või keera küpsetuspaberisse ning aseta järgmise päevani külmikusse.


6. Küpsetama asudes pane ahi esmalt 200 kraadi juurde sooja.
7.
Võta üks "tainavorst" külmast, vabasta kilest ning lõika temast terava noa abil õhukesed (2-3 mm paksused) viilud.


8. Aseta kettakesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 10-15 minutit ehk seni, kuni küpsised äärest kergelt pruunikaks tõmbuvad.


9. Lase neil veidike jahtuda ning asu krõmpsutama! Kui valmistasid terve tainakoguse, korda sama tegevust ka teise "tainavorstiga".

Võid soovi korral juurde ka väikese dipikastme valmistada ning küpsiste kõrvale mõne viinamarja või oliivipoisi asetada. Nad sobivad omavahel kindlasti suurepäraselt!


Raamatu järgi peaksid sinihallitusjuustuküpsised õhukindlas anumas lausa kuni 10 päeva kenasti säilima.

...Ei tea küll muidugi, kes neid seal nii kaua ärasöömise eest kaitsta suudab :)
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...